s.h. Stavropoli ümberasumisvoolude 1279 sihtsuundadele. 37 3 teed olid3 eestlasi viinud ka impeeriumi Kubani Algusaastail 880 suuresti 48 veel seadusevastaselt 4 kaugeimatesse 4 nurkadesse, ikkagi üle 90% Musta mere kulgenud 791 ümberasumisliikumine 71 muutus Euroopa-Venemaa 4 piiridesse. Ka Venemaal Kutaisi 621
hariduskeskus ning mitmed teisedki Peterburi tööstuspiirkonna keskused. 1917.-1918. aastaks oli Peterburi, kus enne sõda elas ca 25 000 eestlast, tõusnud ligi 50 000 eestlasega teiseks eesti linnaks Tallinna järel. Siit tuleb esile esimene eestlaste väljarände iseärasusi - selle suhteline “lähedus” - ligi 2/3 väljarännanutest asus Eesti vahetus läheduses ning kogu väljarändest jäi I maailmasõja alguseks, kui rändeteed olid eestlasi viinud ka impeeriumi kaugeimatesse nurkadesse, ikkagi üle 90 % Euroopa-Venemaa piiridesse. Teiseks iseärasuseks oli väljarände agraarne iseloom. Ka Venemaal jäid väljarännanud valdavalt põlluharijaiks, asudes elama kolooniate ehk asundustena, millede arv ulatus sajandivahetuse paiku üle 120, kasvades 1917.aastaks üle 300. (vt. tabel 1). 4 Eesti asunike ja asunduste arv Vene impeeriumis *
muutumatul voolul null ( d 0 , s.t temperatuur on muutumatu). Nendel tingimustel võrrand (6.2) lihtsustub kujule I 2 ra Qko Qki . (6.3) Võrrandis (6.3) on ra lati takistus vahelduvvoolule. See takistus on sama lati alalisvoolutakistusest suurem pinnaefekti ja lähedusefekti tõttu. Esimene neist on seotud voolu koondumisega vahelduvvoolul juhi pinna lähedusse ja teine voolu koondumisega kahe rööbitise juhi lähimatesse või kaugeimatesse kihtidesse sõltuvalt sellest, kas voolud neis juhtides on samasuunalised või vastassuunalised. Teine efekt on kõrgepingeseadmetes väheoluline, kuna isolatsiooninõuetest lähtuvalt on juhtide vahekaugus piisavalt suur. Vahelduvvoolu korral sõltub voolu koondumine juhi pinnakihtidesse elektromagnetlaine metalli tungimise sügavusest Z. Sügavusel Z on laine nõrgenenud e korda. ______________________________________________________________________
annaabi.ee 
