Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega, Inimese või looma keha läbiva voolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustatavat väärtust. Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat
läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp, 5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp.
elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine. 3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine. 4.Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses. Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi : 1.Otsepuutel 2.Kaudpuutel Elektrilöögi kaitse otsepuute eest: Otsepuute kaitsega püütakse saavutada et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadmete pingestatud osi. See tagatakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga. Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest:
puudutada maaga ühenduses olevaid seadmeid. 2. eritiohtlikud- ruumis on eriti suur niiskus ligi 100%, keemiliselt aktiivne keskkond, kahe või enama ohtlikuse tunnuse esinemine üheaegselt. 3. väheohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtlikkuse tunnused. Elektrivigastuste vältimine Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi saada puudutada. 2. puute võimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi: otsepuutel, kaudpuutel. Elektrilöögi kaitse otsepuute eest Otsepuute kaitsega püütakse saavutada, et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada lektriseadmete pingestatud osi. See tagastakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav, kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võime takitstada otsepuudet iseloomustab kaitseaste, mida tähistatakse IP ja sellele järgneva tunnus numbriga. Esimene tunnus number näitab kaitset
annaabi.ee 
