ka Eesti. On fakt, et kuna armeesüsteemid ei ole kusagil kasumit teenivad, vaid pigem finantseeritavad organisatsioonid, on nad ,,ussiõli" müügimeestele atraktiivne turusegment. Selles ettekandes toonitas nii sõjalist kui teadustöö alast kogemust omav kolonel Carl Castro (USA) ekspertteadmiste kasutamise olulisust kaasaegsetes armeesüsteemides. Ta viitas juhtumitele, kus sõnaosavatel ,,ussiõliga" kaubitsejatel õnnestub oma kommertskasutuseks mõeldud või täiesti kasutuskõlbmatud tooted kalli raha eest armeele müüa just tänu sellele, et nende kasutuselevõtu üle otsustavatel isikutel puudub vastav ekspertiis ning teadmine. Mõnikord on müügitöö nii tõhus, et vahendi kasutuskõlbmatust kinnitavad teadusuurimusi lihtsalt ignoreeritakse. Tagajärjeks on paremal juhul raisatud ressursid, halvema juhul otsene kahju nt väära personalivaliku või psühholoogilise
Tegelikult olid need ametikohad päritavad. Tlacatecuhtli asetäitja siseasjades ja riigi ülemkohtunik oli cihuacoatl (tõlkes "madunaine"). Järgnes priviligeeritud vahekiht pochteca - kaubitsejad. Seisus oli kinnine, elas erikvartalites, abiellus ainult omavahel ja oli päritav. Nad olid rikkad, nad allusid ainult oma kohtunikele ja nad tegutsesid oma kaubareisidel riigi huvides luureandmete kogumisega. Linnades olid spetsialiseeritud turud eri kaupade müümiseks. Kaubitsejatel oli eraldi jumalus Yacatecuhtli, kellele toodi Atzapotzalcos inimohvreid. "Töötajate" ehk macehualli põhiklassi liikmed elasid oma calpulli´des. Põhiliselt olid nad talupojad, kellele suguvõsa andis oma ühisvaldusest harimiseks maatüki. Talupojad kasvatasid maisi, agaavi (sellest kääritati kanget alkohoolset jooki pulque´t), uba, paprikat, tubakat, tomatit ja kakaod (viimasest valmistati jooki nimega chocolatl), koduloomadest koera ja kalkunit
Eestis vähenes aastatel 2008-2010 inimkaubanduse eest süüdi mõistetud isikute arv 66-lt 47-le. Selle näitajaga oleme Euroopa esikümnes. Inimkaubitsemise viimase aja peamisi trende olnud püüe legaliseerida värbamist ja ohvrite ebaseaduslikku ekspluateerimist, kus kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel. Olles juriidiliselt pädevad või kasutades juristide abi, ongi kaubitsejatel selle illusiooni loomises edu olnud. Kaubitsejate ja potentsiaalsete ohvrite vahel sõlmitakse pealtnäha ametlikud lepingud ja see mängib kaubitsejatele kätte nende peamise trumbi ehk lepingule alla kirjutanud ohvritel tekivad rahalised kohustused. Teine viimase aja trend on kasutada värbamise ajal mittefüüsilisi survemeetodeid (emotsionaalne ekspluateerimine, hirmutamine või vaimne vägivald), mida on raske tõendada kohtumenetluses.
annaabi.ee 
