uurimine ning antud teaduse/nähtuse tulemustel pole rakendust näha. Vesiniku baasil sisepõlemismootori näidet võiks aga liigitada tootele või leiutisele orienteeruvaks uuringuks. Seda just nimelt selletõttu, et uuring tegeleb ainult ühel baasil töötava sisemootoriga, mitte üleüldiselt sisemootori tööga. Orienteeritavus on pigem ühel kindlal leiutisel. 5. Autor leiab, et pole midagi halba selles, kui teadus on seotud majandusega st kui ta on kaubastatud. Palju hullem oleks olukord siis, kui teadus olekski orienteeriud ainult majandusele ja rahale. Kaoks teaduslik tõelisus, kuna igal teaduslikul järeldusel oleks mingi isiklik motiiv taga. See kindlasti mõjutaks teadusliku usutavust ning muudaks teadust inimeste silmis mitte usutavaks. Autori arvates ei tohiks teaduslikud järeldused ja leutised sõltuda börsidest ja aktsiate hinnadest st ei tohiks olla isikliku motiivi, teadus peab olema objektiivne. 6
Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab Freeman'i (1984) sidusgruppide teooria (stakeholder theory). Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa, lükatakse tagasi lahususe tees (separation thesis). Sidusgruppide põhine käsitlus (stakeholder thinking) kerkis ärieetikas esile uue narratiivina saamaks aru ja abistamaks kolme vastastikku seotud äriprobleemi lahendamisel: a) probleem saada aru, kuidas on väärtus loodud ja kaubastatud, b) eetika ja kapitalismi ühendamise probleem, ja c) probleem aidata juhtidel mõelda juhtimisest nii, et esimesed kaks probleemi on kaetud. Sidusgruppide teooria üheks põhiküsimuseks on ,,väärtuse" tähenduse väljaselgitamine teatud sidusgrupile ja see, kuidas äriühingud seda erinevat tüüpi ,,väärtust" sidusgruppidele loovad. Sidusgruppide kirjanduses on fundamentaalse tähtsusega sidusgruppide ja nende huvide identifitseerimise temaatika. Lisaks Wahli loengust:
Massikultuur on kultuuri tööstuse loodud ja see ei ole spontaanselt rahvaseat kerkinud. Kultuuri tööstus on sajandeid iseseisvana seisnud kõrgkultuuri kasutanud ja ka rahva seas spontaanselt tekkinud mässukultuuri ning need oma vahel ära seganud ja pannud inimesed arvama, et see kultuur, mida pakutakse on loodud inimesele, kuid tegelikult on inimene kultuuri tööstuse objekt. Ta ei ole kuningas. Kontserdile minnes me kummardame kontserdi pileti eest makstud raha.Kultuur on kaubastatud ja muudetud selliseks, mida saab igal pool üle maailma müüa. Kultuuri luuaks kultuuri tööstuses konveiermeetodil ja seal kasutataks ära staare jne. Kuid selline kultuur on jätnud juba oma jälje inimestesse, ta on mõjutanud tänapäeva rahvakultuuri ja kriitikud vaatavad sellele kahetise pilguga. ta on labane ja orjastav kuid siiski annab võimaluse midagi luua. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel
annaabi.ee 
