Võitluse tulemusena hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 sai haavata. See ärritas märatsevaid usuvõitlejaid, nad loopisid pühapilte ning ründasid krutsifikse mõõkade ja odadega. Kristuse ja 12 apostli kujudega kaunistatud baptisteerium peksti puruks ja altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.) 1526 toimus pildirüüste Pärnus. 15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse
Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid, või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde
Alates teisest jõulupühast aga algas vastastikuste külaskäimiste, ringmängude ja tantsude aeg. Jõulupuu Tänu Balthasar Russowi kirjapanekule saame teada, et nii pööripäevapüha tähistamisel kui ka vastlapidustustel püstitati linnaväljakule suur kuusk. Nii pidutsesid Tallinnas saksa soost linnakodanikud kirikuõpetajate vastuseisust hoolimata. "Nõnda ka pidasid kodanikud talve päevil jõulu- ja vastla-ajal oma kilditubades ja sellid oma kompaniides suuri ilupidusid. Ja kui kaubasellide joomad möödas olid, panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, vastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ning tantsisid ümber puu ja ümber tule ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja
annaabi.ee 
