väärtuse suurendamine; • tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui majandusharu eraldumine Kaubanduse kui majandusharu eraldumine andis olulist majanduslikku efekti: • võimaldas ökonoomsemalt täita oma funktsioone; • vabastas tootjad olulises osas oma toodete müügiga seotud kuludest; • kiirendas kaubaringlust. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes • Kaubandus laiemas mõttes on kõigi varade (asihüvede) ostu-müügiprotsess, suhted ja institutsioonid. Siin kattuvad täielikult kaubanduse ja ärinduse mõisted. Saksamaa, Austria. • Kaubandus kitsamas mõttes hõlmab ainult kaupadega seotud protsesse, suhteid ja institutsioone. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal
aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldse. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks. Kaubandus tekkis koos esmase tööjaotuse tekkega - kui põlluharijad eraldusid karjakasvatajatest. Kaubandus hoogustus, kui tekkisid ka käsitöölised. Kaubandus vabastas tootja müügiga seotud ülesannetest ning kuludest ning kiirendas kaubaringlust. Kaubanduses toimub toodete tegelik vahetus. 3 Kaubandust võib defineerida kui majandusvaldkonda ning kui tegevust. Kaubanduse all mõistetakse majandusharu e-valdkonda, kus toimub kaubaringluse korrastamine ning mis koosneb kaubandusettevõtetest e. –institutsioonidest, milles toimub nii ost kui müük ning kaupade ettevalmistamine selleks. Kitsamas mõttes võime vaadelda kaubandust ka kui
Tänapäeval peetakse logistikat majandusliku kasvu võtmefunktsiooniks nii piirkondlikus kui rahvusvahelises mastaabis. 1950-60.-ndatel aastatel nähti peamist majandusarengu võimalust tootmistehnoloogiate täiustamises. Alates 70-ndatest koondus tähelepanu marketingile - tarbimise õhutamisele. 1980- ndaid võib iseloomustada kui jaotussfääri keskset majanduskäsitlust (kuidas jõuab valmistoodang tarbijani). 1990-ndatel kandus tähelepanu integreeritud ettevõtte logistikale, kus kaubaringlust (jaotuslogistikat) ning hankelogistikat käsitletakse omavahel tihedalt seotuna. 21. sajandi esimene kümnend on tameahela juhtimise keskseks kümnendiks. Kaasaja makromajanduslikud trendid , mis on kõige enam logistikat mõjutavad: 1. toodete ja teenuste sortimendi laienemine, nende elutsüklite lühenemine 2. hanke- ja turustuspiirkondade laienemine (rahvusvahelistumine, globaliseerumine) 3. tarneahelate suuruse ja keerukuse kasv (transnatsionaalsed korporatsioonid, tarneahelate
annaabi.ee 
