Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Moodustati suuri laevastikke, mis suutsid juhtimisest hoolimata, suutsid tegutseda ja pikka aega koos püsida. Nad hindasid ülekõige vaprust. Nende alluvad pidid järgnema oma pealikule võitlusesse rüüste- või kaubaretkedel. Iga viikingi unistus oli langeda lahingus relv käes, sest selle läbi oli võimalik saada igavest kuulsust. Mina nimetaksin neid pigem hävitajateks ja kardetuteks, sest nende rüüsted ja tapmised olid tohutud ning nende eesmärk oli seilata üha uuematesse maadesse, selleks et maid vallutada. Samas arvan ma, et viikingid pidid kuidagi elatist teenima ning sellel eesmärgil rööviti ja rüüstati maid.
Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks.
- kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks *arstokraatide sõpruskonnad veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e. sümpoosionid. · Naiste positsioon: *patriarhaalne ühiskond *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all *abielluti järglaste soetamise pärast *abielu võis lahutada, pärast seda läks naine isa juurde elama
Suuremates linnades oli aga ülekaalus käsitööliste hulk, keda hinnati madalamalt kui põlluharijaid (mõnel pool jäeti isegi kodanikuõigustest ilma). Töötajateks nende käsitöö töökodades olid omanikud ja nende pered, kes oma väikeses ettevõttes teenisid igapäevast elatusraha. Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja/või sõltlased. Erandlikult käisid aristokraadid ka tulusatel kaubaretkedel, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid nad huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid enamasti aristokraatide seast, kuna neil oli rohkem aega oma arendamiseks ja tõekspidamiste avaldamiseks. Seetõttu on ka suurem osa kreeka kirjasõnadest tulnud just aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid
annaabi.ee 
