Tartu Kutsehariduskeskus Müügiesindaja Siim Tubli ja Mirko Tooming EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA Uurimistöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel. Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge, mastaapide ja kultuurilised erinevused on suured, on just need p...
•FAS – free alongside ship – franko laeva kõrval •FOB – free on board – franko laeva pardal •CFR – cost and freight – hind ja prahiraha •CIF – cost insurance and freight – hind, kindlustus ja prahiraha. Pikaajaliste ärisuhete korral ei tekita kauba tarnimise ülesannete ja kulude täpne jaotus probleeme. Pooltel on välja kujunenud lepingutava, mida nad tehingutes järgivad. Kui sõlmitakse uus kaubandussuhe või leping on sõlmitud maaklerite vahendusel – nagu on tavaline tarbekaupade puhul – peab müügilepingus rakendama eritingimusi. Kui lepingusse on lisatud Incotermsi klausel, rakendatakse selle ülesannete, kulude ja riski jaotust (Äripäeva käsiraamat- täpsem viide). Kasutatud allikad Pane siia ka see artikli nimi, mul pole netti arvutis:D 09/10/2014. Allikas:http://estonia.marsh.com/Tootedjateenused/Produktyasluzbyclankov/ID/42274/Transport -ja-logistika.aspx
Kuid Venemaa hakkas kahtlast huvi tundma Baltimaade relvajõudude vastu, nii ka suhtes muutusid kehvemaks. 1.dets 1924 vähendas usaldust veelgi (riigipöörde katse). NL peamine eesmärk oli elimineerida teiste suurriiki mõju Balti regioonis, eriti Baltikumivälise jõu teke. Moskva sõlmis kõigiga eraldi lepingud, mitte korraga. Hitleri võimuletulekuga Moskva suund muutus ja edasi on juba teada, mis nad plaanitsesid ja tegid. Eesti ja Rootsi vahel oli tihe kaubandussuhe ja need olid alates 1923 ainult tõusujoones. Tehti ka vastastikuseid poliitilisi visiite. Poolat ritati järjekindlalt liitu tõmmata, kuna siis oli Poola veel üsna võimas. Käidi ka visiitidel, mis Rootsile ei meeldinud. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Ilus lootustandev rahulik suhtlus siiski katkes. Venemaa ja Saksmaa nõrgenemine oli ajutine ja nad naaseisis võimsamana
annaabi.ee 
