tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi, ja maailma kaheksanda suuruselt tootja veini. Tertsiaarsektor on kasvanud, mis toodab kuni 66%-ni SKT- st ning pakub töökohti 52%-le tööealisest elanikkonnast. Kõige olulisemad kasvumäärad on leitud kaubandussektoris, mis on arenenud tänu ajakohastele vahenditele: transport ja telekommunikatsioon. Turismi on oluliselt arenenud ja annab umbes 5% SKP-st. 2006 aasta uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele,
laenujäägist kinnisvaraga seotud laenud, selle põhjuseks on nende laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Kaudselt on pankade laenuportfell kinnisvaraga veelgi rohkem seotud hüpoteekide tõttu, seega on pangandussektori riskid tugevalt seotud kohaliku kinnisvara turuga. Ettevõtete laenumaksevõime on alates 2010. aastast paranenud majanduse elavnemise tõttu, mida on põhjustanud suurenenud välisnõudlus. Müük kasvas nii sisenõudlusele orienteeritud kaubandussektoris kui ka mõnes teenindussektori harus. Ettevõtete tasapisi paranenud majandustulemused toetavad nende laenumaksevõimet. Pankrottide arv oli 2010. aasta lõpus küll endiselt kõrge, kuid jäi allapoole kahe viimase aasta keskmist taset. Ettevõtete väiksemad laenukulud on seotud intressi kandvate kohustuste vähendamisega, mille tagajärjel on finantsriskid vähenenud ning ka võlakoormus on väiksem. Majapidamiste kindlustunne ja ootused on tänu majanduse elavnemisele paranenud ning 2011.
Kõige enam vajatakse tööstuses oskustöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid ning spetsialiste (tehnikud, insenerid). Tööstussektoris vajatakse spetsiifiliste oskustega töötajaid, mistõttu teistest harudest töötajate leidmine on mitmel juhul keeruline või võimatu, sama kehtib ka vastava ettevalmistuseta koolilõpetajate suhtes. Kuna ettevõtete vajadused on väga erinevad, on tihti tarvis lisaks koolist saadud teadmistele omandada töö juures veel täiendavaid praktilisi oskusi. Kaubandussektoris vajatakse kõige enam müügitöötajaid, kuid seoses nn mugavusteenuste laiema levikuga kahaneb vajadus mitmesuguste spetsialistide, nagu valmistoitude valmistajate-kokkade, kondiitrite, stilistide, kunstnike järele. Haridussektoris on töötajate (õpetajate) keskmine vanus suhteliselt kõrge, mistõttu üsna suur osa tänastest töötajatest läheb lähiaastatel pensionile. Transpordisektoris suurendab vajadust töötajate (eelkõige