tõkestada mingi kauba väljavedu (rahvuslike rikkuste antiikesemed, kunstiväärtused, kaitseks); julgeoleku( relvad); või poliitilistel kaalutlustel kaubandusembargo riikide suhtes, mis ei järgi ülstunnustatud reegleid (peavad sõda, rikuvad inimõigusi) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Maailma kaubandusorganisatsioon . WTO (kuni 1995- GATT)- 160 riiki. Kohustuvad omavahelistes kaubanduses tagama enamsoodustusreziimi. Ühele liikmesriigile antud kaubanduspoliitiline soodustus laieneb automaatselt ülejäänutele. · Rahvusvaheline Valuutafond IMF tegutseb 1945.aastast. rakendavad ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat ning abistama üksteist maksebilansi puudujäägi katmisel (kuni 1970 USA dollar (põhines kulla hinnal) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) Maailmapank. Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks
1) Rahu tagamiseks 2) Desarmeerimise edendamiseks 3) Humanitaarküsimustes Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid. Polaaruurija ja diplomaat Fridtjof Nanseni tegevus sõjavangide ja Venemaa pagulaste ja näljahädaliste heaks (Rahvasteliidu pagulaskomiskoni juht. Nanseni pass (kodakondsuseta isikute reisidokument). Nobeli rahupreemia. Oslo konventsioon 1930 Euroopa väikeriikide tihe omavaheline koostöö Rahvasteliidus, ka kaubandus- ja tollipoliitika Oslo kaubanduspoliitiline konventsioon 1930, osapooled Rootsi, Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luxembourg (Soome ühines 1933). Ühine eesmärk oli garanteerida neutraliteet omavahelise koostöö abil. Rahuoptimistmi perioodi lõpp: 1935. aastal kaotati usk, et Rahvasteliit saab garanteerida maailmarahu säilimise. 52 Sise-ja majanduspoliitilka: Põhjamaise mudeli sünd. Lähtekoht läänemaailmas 1920-30. aastatel: majandusarengu ebakindlus tekitas poliitilist
vaid rüütelkonnasisene kokkulepe. Kokkuleppe rakendamine jäi iga mõisniku enda otsustada. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18.sajandil Kaugkaubandus Ka vene võimu all moodustasid Balti provintsid omaette majandusruumi, tollipiir oli Balti kubermangude ja sisekubermangude vahel 1792.aastani. Kaugkaubandusega tegelesid linnad, ränga löögi andis Põhjasõda. Linnade arengus toimus tagasiminek, samuti ka kaubanduse alal. Vene keskvõimu kaubanduspoliitiline põhieesmärk oli seotud Peterburi soodustamisega, võimalikult kiire areng. Seda püüti saavutada riiklike soodustustega. Eesti ala linnad üldises kaubanduspoliitikas olulist rolli ei mänginud. Läänemerel kaks olulist kaubasadamat Vene impeeriumil, Peterburi ja Riia (Väina jõgi, mille kaudu toimus transport sisemaaga), mis täiendasid üksteist. 18.saj kaugkaubandus koondus järk-järgult suuremate kaubamajade kätte, mille puhul oli tegemist suuremate firmadega