majanduspoliitika, eriti raha- ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel oma abi majandusprobleemide lahendamisel. IMF-i eksperdid on kõrge kvalifikatsiooniga majandusteadlased, seetõttu küsivad riigi majanduspoliitika kujundajad tihti nõu IMF-ilt. Lisaks pakub IMF ka finantsabi majandusreformide läbiviimiseks.5.9EL majanduspol. Põhieesmärgiks on: 1. Ühtsetel reeglitel toimuva EL siseturu loomine. EL. Siseturu moodustavad ühtne kaubanduspol ja nn neliv vabadust. Maastrichti pepingu järgi tuleb tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt; 1.kaubad- kaotati tollimaksud Euroopa majanduse ühendus sisepiiridel nähti ette tervise ja okutusnõuete ühtlustamine EL raames. 2. Teenused -1992 õigusaktide järgi tahavad spetsialistid pakkuda oma teenuseid kõigis EL maades. Ühes liikmesriigis väljanatud kutsetunnistused kehtivad kogu Liidu ulatuses. 3. Tööjõud-iga EL
talle kasulik. Tööstusriikide osatähtsus hakkab langema, arenguriikide osa kasvab. EL sisekaubanduse osa kogukaubandusest hakkab vähenema seoses väliskaubanduse kiirema kasvuga. Kapitali liikumises on kitsendused kolmandatele riikidele, on säilinud energia-transpordi- ja audiovisuaalsus sektoris. Suurimad investeeringud USAsse. 15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid. Mittetollilised kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes:1. Üldine eelistussüsteem,tollimaxuvaba impordi õigus teatud koguse toodangu suhtes, seda ületavat kaupa tollitaxe.2)impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab kohalikke tootjaid. 16) EL kaubanduspiirangute edukus Aasia ja KIE riikide suhtes. Arenguriikide osatähtsus on kasvanud, eriti
Vene aadli osas risti vajadusel. Sõjaliselt oluline jõud Moskva riigi jaoks. Pikemas perspektiivis muhhameedlased tundsid suht hästi. Juute Ivan ei lubanud oma riiki. Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja. Kujunenud siiras arusaam, et Lm Vm tsaari alune maa
annaabi.ee 
