Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu
ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel, moodustasid linna kaitseks kaitsesalku. Neil olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Seal oli ametialane hierarhia: meister, sell, õpipoiss. Algselt kuulus kogu maa maaisandale – senjöörile. Nad soosisid linnade tehet, et saada sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. See tegi neist 11. Sajandil araabia maailma ja Bütsantsi linnadele tõsiseltvõetavad võistlejad. Itaalia linnade rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid kaubad(siidi, vürte, luksuskaupu) Vahemere- äärsetesse linnadesse, sealt jõudsid kaubad Itaalia linnade vahendusel edasi Euroopasse.
madalamale või vastupidi - linna arengusuunad - transpordivõrgu olemasolu ja hinnad - ehitiste kvaliteet ja tugistruktuuride (kaupluste, söögikohtade jms) olemasolu Kaubanduspindade nõudlust mõjutavad: - piirkonna elanikkond (majapidamiste arv, suurenemine-vähenemine, demograafia) - sissetulekute suurus - tööhõive - kui palju kulutatakse sissetulekust ostudeks - kui palju on naaberpiirkondades ostude sooritamise võimalusi - olemasolevate kaubanduspiirkondade vakantsi tase - linna arengusuunad - transpordivõrgu olemasolu ja hinnad - kaubanduskeskuste imidz antud piirkonnas Kinnisvaraturg ei ole praktiliselt kunagi tasakaalus, tasakaal võib tekkida vaid lühiajaliselt. Põhjuseks nõudluse ja pakkumise erinevad muutused. Kinnisvaraturgu üldiselt mõjutavad tegurid: - SKT tõus, langus - inflatsioon - intressimäärad ja laenupoliitika - rahvastiku arv ja struktuur - tööturg ja sissetulekud
annaabi.ee 
