Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu kuulunud 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Oma hiilgeajal kontrollis liit enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu alates 14. sajandist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veel üheks sarnasuseks keskajal olid territoriaalsed muutused, mis toimusid
riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. VASTUREFORMATSIOON - usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei
Suurgildi liige oli tõenäoliselt ka rae liige. Käsitöölised koondusid tsunfidesse, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri), mis reguleeris gildi ja tsunfti põhielu. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Ükski kaupmees ei tohtinud otse Hansa Liidu peakontorisse Novgorodi sõita, vaid pidi tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja seal kaubad ümber laadima. Peamine tegevus oli transiitkaubandus. Selle eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt. Nt võimupüüdluste v muude konkurentide vastu. Tänu Hansa Liidule arenes kaubandus eesti linnades ning kaup sai lihtsamini liikuda Lääne- Euroopa ja venemaa vahel. Kuna kaubad veeti Eestist läbi siis jäi siia ka osa kaubast. Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Isikud Piiskop Albert- Liivimaa vallutamise peaorganisaator
annaabi.ee 
