• Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu. • Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemere kaubandus keelatud. Tuli juurde kohv. • Sisekaubandus- konkurentsi leevendamiseks kehtestati kauplejate ülempiir väikelinnades, kuid sellele vaatamata tegeleti kaubandusega edasi. Reglementatsioon jäi püsima(seadustik) • Käsitöö- Hakati asutama manufaktuure(käsitööettevõte), kus töötas palju inimesi. Tööjaotus. ➔ Vaimuelu-luteri kirik:
Väepealik Hannibal tungis hea sõjaväega läbi Gallia ja üle Alpide Põhja-Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal. Zama lahingus purustasid roomlased Hannibali väe täielikult ja Kartaago oli sunnitud alistuma. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Vaenlase ja püsivalt jõuka kaubanduslinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. III Puunia sõda (146-149 eKr). Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni
linnaõiguse > Paldiski, Võru). Eestis 12 linna, püsis Vene aja lõpuni. Asehalduskord > uued linnad: Võru, Paldiski. Suurim linn: Tallinn, Rootsi ajal Narva esiletõus. Keskaegne kaubandusvõrgustik kaotas tähtsuse. Välismaa kaupmehed (kohalikel aadlikel ülemerekaubandus väga piiratud) tõusid tähtsusesse (Põhja-Saksamaa, Inglismaa). Aadlikel ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis Balti kubermangude tollipiir. Väliskaubandus: Väljaveoartiklid: vili, lina, kanep, puit, tõrv Sisseveoartiklid: sool, metall, heeringad, tubakas, vürtsid ja luksuskaubad Sisekaubandus: säilisid keskaegsed reglematsioonid ja kauplemispõhimõtted, koondunud linnadesse, reglementeeritud (linnades keht. kaupmeeste arvu piir), vene kaupmehed( tegid meelehärmi, kuna pakkusid kaupa odavamalt), sõbrakaubandus(igal mehel oma sõber linna,
mistõttu on levinud väljend, et Tallinn on ehitatud soolale. Tallinna kaudu varustati soolaga ka osa Põhja-Venemaast ja Soomest. 15 Teiseks tähtsaks Tallinna kaudu sisseveetavaks kaubaks olid kangad (eriti kalev). Tallinnasse toodi ka heeringaid, humalaid, hõbedat, tina, rauda, magusaid veine ja vürtse. Hansa-Vene kaubanduses oli tähtis koht ka Tartul. Kaubeldi eelkõige rukki ja linaga. Kaubanduslinnana said tuntuks ka Narva ja Pärnu. 8.3. Eesti majandus Liivi sõjast kuni Põhjasõjani Poola võimude agraarpoliitika Eestimaal pärast Liivi sõda Liivi sõja ajal oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne: kinnitati Liivimaa aadli vanad eesõigused. Privileeg andis aadlikele kaelakohtuõiguse (kõrgema kohtuvõimu) talupoegade suhtes. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde
annaabi.ee 
