aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat.
Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid. Kaubeldi veini ja oliiviõliga. Ülesanne: Tuleta meelde tsivilisatsiooni tunnused ja otsi õpikust, kuidas need ilmnesid Kreekas Olulisemad nähtused sellel ajajärgul: Kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kui tumedal ajajärgul põhjustas kolonisatsiooni põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis hiljem asutati kaubanduskolooniaid (vt õpiku kaart lk 103). Kaubavahetuse elavnemine tingis 7. saj. hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, mis sai alguse Lüüdias. Esialgu kehtis raha vaid väliskaubanduses. 5. saj. muutus see üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia. Olümpiamängude korraldamine iga nelja aasta tagant alates aastast 776 eKr pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile.
Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis OLULISEMAD NÄHTUSED - kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid) - Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja-Aafrika - kaubavahetuse elavnemine tingis 7.sajandil eKr hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, 5.sajandil muutus üldksutatavaks - ülekreekaliste keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia - olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile Sõltumatud linnriigid: tähtsamad Sparta, Korintos ja
Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3
annaabi.ee 
