Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid välja nii palju hõbedat, et sellest võinuks rajada silla Euroopa ja Ameerika vahel.
kindlat ajaloolist tõendit selleks pole. Elanikkond tihenes, asulakohtade arv suurenes, seega suurenes ka haudade arv. Võib öelda, et demograafiline plahvatus. Hakkasid intensiivsemalt kontakteeruma ka Vahemere muude piirkondadega. Ahvatlused olid idas- foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna agressioon oli võimatu. Rajasid Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai saarest kujunes mitme tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias.
Asus Tigrise keskkjooksul, see soodustas seda, sest asus kaubateel (kivid ja metall põhja poolt mesopotaamiasse). Samuti ka ida-lääne suunaline kaubatee. Siin kujunes rikas kaupmeeskond, see mängis osa ka linna sisekorralduses. Linna asju korraldas nõukogu e alum (linna esinduskogu), mis koosnes ilmselt kaubanduslikust aristokraadist, nemad otsustasid linna asju. Linnal oi ka kuningas, kuid tal oli pigem tseremoniaalne koht linnas. Assüüria kaupmeestel kujunes oma kaubanduskoloonia tänapäeva Türgi alal Kaneshi linn. Kaneshis valitses kohalik kuningas, kuid oli Assüüüria kaupmeestega tihedalt läbikäiv. Assüüria kaupmeeste jaoks oli tegu tähtsa varumispunktiga. Põhiline eksport oli käsitöötooted ja villane riie. Just Kaneshist on leitud materjale, mis räägivad varajase Assüüria riigi kohta. 19. saj ekr tüusis Assüri linna ette Amuuri väepealik ŠamŠi-Adad, kes pani aluse siis esimesele Assüüri suurriigile (vana-Assüüria riik).
annaabi.ee 
