maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. 3.Keskaegne linn ja linnaelu Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpu poole ka manufaktuuris. Linnades hakkasid kujunema uued tootmissuhted, mis viisid kapitalistliku tootmisviisi väljaarenemisele ning uue klassikapitalistide ning proletariaadi tekkimisele. Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked.
Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks. 3. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpu poole ka manufaktuuris. Linnades hakkasid kujunema uued tootmissuhted, mis viisid kapitalistliku tootmisviisi väljaarenemisele ning uue klassikapitalistide ning proletariaadi tekkimisele. Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Katkud ja nakkushaigused
Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht. Kaubandus ja liiakasuvõtmine panevad aluse rahamajandusele ja pangandusele. Eriti just Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi katolik kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. Tänapäeva pangandus sai alguse 14
kristlikku kultuuriruumi. Ristisõdade perioodil (10961270) oli motiiviks Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust. 14) Miks tekkisid keskajal linnad?3 · Põllumajanduses toimunud murrang sai võimalikuks kasvavate linnade varustamine toiduainetega, aga ka maalt siirduvate inimestega · Elustus kaubandus kõrgkeskaegsed linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ja kuna kaubandusest sai raha, siis muutusid linnad rikaks ja linnadesse suundus rohkem inimesi · Käsitöölised tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele ja linna jõukusele. · rahvaarvu kasv paljud inimesed suundusid linna, sest polnud kuhugi mujale minna. 15) Mis rolli omasid keskaegse linna kujunemisel linnamüür ja linnaõigus? Selgitage mõne lausega.
sajandit). 44) Nimeta vähemalt kaks asjaolu, mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule? Põhjenda! Esiteks mängis rolli Läänemere ruumi üha laialdasem kaasamine Lääne- ja Kesk-Euroopa kaubandusvõrku, mis toimus alates esimese aastatuhande vahetusest. Teiseks kaubanõudluse märgatav suurenemine, mille oli esile kutsunud elanikkonna kiire kasv ja majanduselu areng 1100. aastast alates. Kolmandaks linnade majanduslik toimimine tootmis- ja kaubanduskeskustena ning linnakogukondade moodustumine - viimased vajasid nii põllumajandussaadusi toiduks, kuna ise nende kasvatamisega ei tegeletud, kui ka tooraineid, millest valmistada erinevaid tooteid, mida tuli aga jällegi omakorda eksportida. Võõrsil äriga tegelevad kaupmehed liitusid enda huvide kaitseks seltsideks ehk hansadeks. Hansakaupmeeste äri õitses seetõttu, et nad olid oluliseks vahelüliks Lääne-Euroopa alade vahel
(kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna- Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus. -) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud muinasajal Eestis olemas linnu, sest polnud ei linna õigusi ega linna kultuure. Linnad tekkisid alles seoses vallutustega. * Muinasajal läbis Eesti alasid Venemaad ja Lääne-Euroopaga ühendav kaubatee (Venemaalt said alguse rännakud peamiselt Pihkvast ja Novgorod; lääne-Euroopast said
annaabi.ee 
