jätkub. Kaart koos provintside ja linnadega on lisas. Seal on juures ka kümne suurema linna nimed ja rahvaarvu nendes linnades. Need arvud pärinevad aastast 2010 ning on reastatud kahanemise järjekorras. (Lisa 3) 1.11 Keeled Burundis on kaks ametlikku riigikeelt, nendeks on rundi ja prantsuse keel. On ka kolmas keel Swahili mida räägitakse Tanganyika järve ääres ning veel ka pealinna Bujumbura ümbruskonnas. Seda kasutatakse peamiselt kaubanduskeelena. 4 1.12 Etniline koosseis Burunid on rahvusete poolest väga mitmekesine. Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Burundis elab veel ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Võrreldes Burundi naaberriigi Rwandaga on Burundi rahvused rohkem segunenud. 1.13 Usundid
14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16
14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16
On kaks aastaaega — vihmaperiood ja kuiv periood. Loomade liigirikkus on väga suur. Teid on saarel vaid üksikuid, suur osa transporti käib vettpidi. 13.2 Inimesed Inimesed on valdavalt melaneeslased, ka üksikud polüneeslased. Räägitakse enam kui sadat melaneesia keelt. Inimesi on kokku umbes 170 tuhat. Peale selle on ametlik keel bislama, mis on ingliskeelel põhinev släng — see sisaldab väikese arvu erinevaid sõnu (ca 1500) ja kuigi on mõeldud ennekõike kaubanduskeelena, on mitmel pool kohaliku keele asendanud. Samuti on ametlikud keeled inglise ja prantsuse keeled. Ametlik usk on kristlus. 13.2.1 Sotsiaalelu Konstitutsiooni kohaselt on olemas nii parlament, president kui peaminister, aga ka tra- ditsioonidest tulenev vanemate nõukogu 1 , mis lahendab traditsioonidesse puutuvaid küsimusi. Haridussüsteemi üritatakse teha ainult inglisekeelseks, kuigi umbes neljan- dik lastest räägib kodus Prantsuse keelt
annaabi.ee 
