Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale. Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide
Prantsusmaa näitel - Jean COLBERT, finantsminister, rahva maksukoormuse vähendamine, laevastiku suurendamine, tollide kehtestamine, globaalsed kaubandusühingud, impordi-ekspordikeelud, väliskaubanduse monopoliseerimine, manufaktuuride teotamine, välismaiste spetsialistide kaasamine. 18. Tööstuskapitali ja manufaktuuride tekkimine Tööstuskapitali tekkimine oli seotud 15. sajandil merkantilismi tekkimisega. Kaubanduskapital ei loonud enam uusi ja ajaga sobivaid tootmisviise, mistõttu tekkisid eeldused tööstuskapitali tekkimiseks. Samuti ei suutnud väiketootmine enam rahuldada nõudlust turgudel, manufaktuuride näol pandi alus suurtootmisele. Enne manufaktuuride rajamist toimisid tsunftid, kes omasid linnades peamist käsitöö monopoli ning kontrollisid, et käsitöölised turustaks oma tööd ainult tsunfti kaudu. Manufaktuuride
inimeste käitumise seoste uurimine. Uuris spetsiaalselt majandustsüklite probleeme, kasutades matemaatilisi võtteid. Ta eitab põhjuslikkuse objektiivset iseloomu. 9. Mis on majandussüsteemide teooria? (lk 259- 274) 1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse? (,,Moodne kapitalism", ,,Juudid ja majanduselu", ,,Kaupmehed ja kangelased") Tema arvates ei saanud kaubanduskapital olla kapitali tekkimise allikaks, sest kaupmeestel puudus võimalus hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel: 1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded. 2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused.
annaabi.ee 
