- Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva
Elavhõbe moodustab üle 30 mineraali, kuid ainsaks tööstuslikult kasutatavaks maagiks on kinaver HgS (veripunane mineraal). Viimase kuulsaimad ja rikkalikumad leiukohad asuvad Almadenis Hispaanias, mille maardlad sisaldavad 6-7% Hg. Kinaveri leidub ka Itaalias, USA-s, Kanadas jm. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega. Näiteks, inglise keeles mercury, seos kiiresti tiirleva Merkuuriga, vilgas jumalate käskjalg ja kaubandusjumal Mercurius või quicksilver. Hg ühendeid tuntakse juba muinasajast, samuti ehedat Hg. Temaga oli seotud mitmed maagilised riitused, eriti alkeemias, eriti kinaverikultus Hiina taoistlikus alkeemias. Elavhõbedal on suur roll tehnika ja teaduse arengus. Näiteks, Hg abil on määratud või avastatud õhurõhk, vaakum, tehislik UV-kiirgus. Tänu elavhõbedale on toimunud hapniku avastamine(1774), ülijuhtivuse avastamine (1911); temaga seotud radioelektroonika ja automaatika varane areng.
· Hera - rooma Juno - peajumala abikaasana taevakuninganna · Athena - rooma Minerva - neitsilik tarkuse- ja mõistusesejumalanna · Poseidon - rooma Neptunus - mere- jm. veekogude jumal · Apollon (samastati ka Heliosega) - rooma Apollo - valguse- ja päikesejumal · Artemis - rooma Diana - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna · Demeter - rooma Ceres - vilja- ja põllutööjumalanna · Hermes - rooma Mercurius - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja · Aphrodite - rooma Venus - armastusjumalanna · Ares - rooma Mars - sõjajumal · Hephaistos - rooma Vulcanus - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal · Hestia - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka: · Hades (hilisem Pluton) - rooma Pluto - allmaailma ja surnute valitseja
Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad! Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus
Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnnejumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Rooma kunst Periood Vabariigi ajajärk - III-I saj. eKr. I saj. lõpp eKr- Impeeriumi ajajärk -
annaabi.ee 
