2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused?
3. soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut Doha voor 2001. aasta lõpus otsustasid WTO liikmed Dohas (Kataris) avada maailma kaubandusläbirääkimiste uue vooru. See peab kaasa aitama, nagu ka 8 eelnevat vooru, maailmakaubanduse edasisele liberaliseerimisele. Doha vooru eesmärk on aga eelkõige arengumaade tugevam integreerimine maailmakaubandusse ja nende toetamine vaesusevastases võitluses. Seda nimetatakse ka Doha arengukavaks. Kaubavahetus Kaubanduseeskirjad on mitmepoolsed, kuid kaubavahetus on kahepoolne: see toimub müüja ja ostja, eksportija ja importija vahel. Seetõttu ongi Euroopa Liit sõlminud eri riikide ja piirkondadega üle maailma terve rea kahepoolseid kaubanduslepinguid. Euroopa Liidu laienemine on andnud talle, kui kaubanduspartnerile kaalu juurde, eriti Ida- Euroopa ja Vahemere- äärsete naabrite silmis. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on tihedalt seotud arengupoliitikaga. Nende lähenemine
kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina... Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2
tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: · demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. · Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina. Eelduseks on kokkuhoid. · Ökoloogiline tegurid on looduskeskkonna kaitse, jäätmetöötlus, ,,roheline" avalik arvamus, toodete ohutus, todete pakendamine. Oluline on ressursside nappus ja energia kallinemine, keskkonna saastumine ja seadusandliku reguleerimise tugevnemine.
annaabi.ee 
