rühmast, kellele sõnum, toode ja pakkumine suunatakse. (6;35-36) IMAGO Kuvandi abil meelitatakse klient ettevõttesse. Kuvandi tähtsus torkab eriti silma noortele suunatud toitlustusettevõtete juures. Imago ei ole vältimatult midagi konkreetset: imago võib tekkida näiteks sellest, et „teised ju ka käivad“ selles restoranis. Imago võib tekkida ka hindadele tuginedes. Näiteks Stockmannil on selge imago. Stockmanni peetakse kallite ja hinnaliste kaupade kaubamajaks. „Hullud päevad“ veidi taandavad seda arvamust, kuid ei kustuta seda täielikult. Imago jagab tõhusalt klientuuri. Klientideks ei soovita kõiki, vaid ainult teatud, ettevõtte imago nägu klienti. Nii nagu juba öeldud, imago ei tähenda ilmtingimata kõrget hinda. Hea näide imagost on hotellikett, mis müüb oma teenuseid Interneti kaudu ilma vahendajateta ning ei paku muud teenust kui ööbimist. Hotelliketil on kindel klientuur, kes ei soovi maksta millegi ülemäärase
kontorid koondavad endasse suremate teadmistega töötajaid ja neil peab olema erialane ettevalmistus pangateenuste pakkumiseks, tavaliselt on sellised kontorid aladel, kus on palju büroosid. Jankliendi teenindus toimub sageli varasema kokkuleppe alusel. Sellised kontorid võivadmolla seotud laenuosakonnad, väärtpaberiosakonnad, ja muud keerulisemad pangateenused mida vastavad üksused pakuvad. omapärane liikumine panganduses tekkis 1970 euroopas. mida hakati nim finantsteenuste kaubamajaks, nend all mõeldakse büroosi mis pakuvad klientidele pangateenuseid kõige keerulisematest kuni lihtsamateni välja. Täna on need pangapeakontorid. Paraku on seda tüüpi kontor end mitte justbparimast külest õigustanud suurte kulude tóttu. Mis eeldab et kontorit külastab palju kliente. Hoopis tulemuslikum on olnud see areng kus finantsteenuseid on hakanud pakkuma lisaks omateenustele mittepangad. Nt arenenud riikide kaupluseketid
Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris. Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti sellepärast Suka-Antoni kaubamajaks). Eestis toodeti 10% Venemaa tsemendist. Oli veel väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid, viina vabrikuid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. Järgnes majanduse tõus tänu militariseerimisele. Vahetult enne I maailmasõda (1912-1913) ehitati Tallinnasse kolm laevatehast: "Vene-Balti," "Noblessneri" ja "Bekkeri." Nendes ehitati sõja- ja allveelaevu. I maailmasõja ajaks oli Eestist saanud Venemaa kõige arenenum tööstuspiirkond, seda paralleelselt Läti ja Leeduga
annaabi.ee 
