Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks nende pakkumise vastu huvi ei tunta? Firma Marcon püstitas 1937. aasta juuliks Baltikumi kõrgeima ehitise- Türi raadiomasti, mille kogukõrguseks sai 196,6m. ehituselt oli ta ainulaadne Euroopas, seistes isolaatorite peal kolmel jalal ja ei mingeid tõmmitsaid. Ilusa ilma puhul võis masti tipust 80km kaugusele näha. See kolmetahuline teraspüramiid oli omataoliste seas kõrgeim maailmas. Ehituseks vajaminevad detailid telliti lisaks
Ennekõike aga tuleb osata oma riskide suurust hinnata (Suursoo, 2016). Veosekindlustus. Veosekindlustus on kindlustus sellise riski puhuks, mis ähvardab kindlustatud rahalist väärtust omavat legaalset kaupa või muud legaalset omandit seda ametlikult aktsepteeritud transpordivahendiga vedades. Kindlustust vajab see osapool, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduslike kahjude eest või kellel on kaubalepingu eeskirjade kohaselt kindlustuskohustus (CIF- ja CIP-klauslites). Veosekindlustus on viis kaitsta majanduslikult kaubaomaniku ärihuvi transpordi ajal juhtuvate kahjude puhuks. Kui kaup on kindlustatud, võidakse nii ekspedeerija kui ka vedajate vastutuse piiratus unustada ja kontsentreeruda sellele, millest sõltub kõige rohkem ettevõtte tulevik ehk äritegevusele (ibid). Vedaja vastutus. Vedaja vastutus on alati piiratud. Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale
Tarneklausel ehk tarnetingimus reguleerib müüja ja ostja vahelised kohustused, õigused ning kulude ja riskide jaotuse transpordi käigus. Tarneklauslid koosnevad kolmetähelisest lühendist millele järgneb: koht, kus kaup tehakse ostjale kättesaadavaks, näiteks saatja ladu, nimetatud lähetamissadam, nimetatud sihtsadam, nimetatud sihtkoht. Tarneklausel on sõna või täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku kaubalepingu detailide osas, vajamata selle kõige kordamist lepingu dokumentides. Tarnaklauslite kasutamise põhimõte: mõttetu on korrata kõiki kauba teisaldamisega seotud üksikasju müügilepingus eraldi. Viidates tarneklauslile on osapooled ühiselt, üksmeelselt ja üldarusaadaval viisil sõlminud kokkuleppe vastutuse kohustuste ja kulude jagunemise osas müüja ja ostja vahel kogu transpordiahela ulatuses. Oluline