riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha
Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures, müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. 6. Hansa Liit (tegevus, sinna kuulunud Eesti linnad) Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja Pärnu. Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllumajandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool.. Soola toodi lahtiselt laevaruumis. See tuli lossida, kottidesse või tündritesse panna ja kaaluda. Seejärel tõid mündrikud soola paatides randa, kus see voorivankritele laaditi ja kaupmeeste keldritesse viidi. Tallinna kaudu varustati soolaga ka osa
Linna tulnud talupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures(võis jääda isegi ööseks, kui kaugel elas), müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. Eesti linnade majanduses oli tähtis koht kaug- ja ülemerekaubandusel. Hansa Liit. Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja Pärnu. Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllu- majandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Eesti vili väga hinnatud, kuna hea maitsega ja samas ei hallitanud nii kergesti kui teiste maade omad. Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool. Selle osa oli eriti suur just Tallinna sadamas, mistõttu on levinud väljend, et Tallinn on ehitatud soolale. Tallinna kaudu varustati soolaga ka
annaabi.ee 
