täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230
Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn.
rütmis akenderida, fassaadi lõpetab kindlusarhitektuurile iseloomulike laskeavadega rinnatis. Hoone tagafassaad, mis avaneb kitsasse põiktänavasse, on hoopis lakoonilisem. Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel maksimaalselt ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehitusteta kuni XVII sajandi keskpaigani: siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi
leitud huvitavaid esemeid. Ta palkas kohalikke mehi ja õpetas neid huvitavaid esemeid ära tooma. Paadi põhja oli neil pandud klaas ja sõitsid selge järge peale ning võtsid huvitavad asjad tangidega välja. Neuenburgi mäest tuli palju huvitavat, umbes 800 raudeset sh umbes 100 mõõka, oli palju sõlgi ja sõrmusid jms. Hiljem leiti seal 2500 eset. Leiti ka mingeid vaiu, alguses arvati, et sel oli asula, kuid kultuurikihti polnud. Leiti, et vahest on tegemist mingi piiripunkti ja kaubalaoga, sest paljud esemed olid kasutamata. Siis arvati, et on ohverdamispaik. Järvedesse ohverdamine hakkas just tol ajal levima. Viimasel ajal üritatakse kõiki neid teooriaid kokku panna. La-Tene kultuur levis veel suuremal alal kui Hallstatti kultuur. Sellest ajajärgust on teada, et seal oli levinud rahas nimega keldid. La-Tenet seostatakse otse keltidega. Keldid on tuntud , olulised ka põhjapoolsetele rahvastele. La-Tene muistenditest on
annaabi.ee 
