aastal. II maailmasõda Norra oli ennast kuulutanud neutraalseks riigiks Teise maailmasõja ajal. 9. aprillil 1940 sisenesid Norrasse Saksa väed ning hoolimata Suurbritannia ja Prantsusmaa osutatud sõjalisest abist ei jäänud Norral muud valikut kui alistuda. Kuninglik perekond, valitsus, mõned kaitseministeeriumi juhttegelased ja tähtsad tsiviilametnikud põgenesid Suurbritanniasse. Okupeeritud Norra riigikomissariks määrati Josef Terboven. Norra pakkus oma liitlastele vastutasuks oma kaubalaevastikku, millesse kuulus üle 1000 laeva, kogumassiga üle 4 miljoni tonni. Suurbritannias ehitati Norra sõjavägi taas igakülgselt üles. Muist üksusi osales merelistes operatsioonides Atlandil, Mandri-Euroopa vallutamisele järgnenud lahingutes ning Ühendkuningriikide ja mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil. Osa neist jõududest osales ka
asendile oluliste Lääne-Euroopa turgude läheduses, aga ka energia lihtsale kättesaadavusele, laialdasele industrialiseerumisele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgetele haridusstandarditele. 20. sajand kujunes kasvava jõukuse perioodiks tänu hüdroenergia arengule alates 1905. aastast ning nafta ja gaasi avastamisele ja kasutuselevõtule 1970. aastatel. Norra on ka pikkade meresõidutraditsioonidega riik, kes omab maailma suuruselt neljandat kaubalaevastikku. Rahvusliku rikkuse jagamise meetodina on kasutusel aktiivne sotsiaalse jaotamise poliitika. See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega.
hõlvamisest. Põhjamere nafta on äärmiselt hea kvaliteediga, ent selle omahind on väga kõrge. Pärast 1980.-81. aastate majanduskriisi otsustas valitsus vähendada söetoodangut 95 miljoni tonnini. Kolm viiendikku kivisöest kaevandatakse Lääne-Yorkshire'is ja Ida-Midlandsis (vt. kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest. Veonduses on olulisel kohal meretransport. Teise maailmasõjani valdas Suurbritannia suurimat kaubalaevastikku. Suurim sadam on London, järgnevad naftasadamad Sullom Voe ja Milford Haven. Siseveeteid on umbes 2300 kilomeetrit kuid pidevalt kasutatakse ainult Thamesi alamjooksu ja Mersey suudmeala. 1994. aastal valmis Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline 49,4 kilomeetrit pikk Eurotunnel. Suurbritannia õhutransport on rahvusvaheliselt tähtis. British Airways on maailma üks suurimaid lennukompaniisid. London on maailma üks tähtsamaid lennuliinide sõlmpunkte.
annaabi.ee 
