piisavad eeldused selleks tegevuseks. 3. Riski- ohutusõpetuse tähtsus. Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis. 4. Riski- ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega. 5. Riski termin. Tänapäevasele lähedases tähenduses võeti riski mõiste kasutusele 16-17 sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on oluliselt mõjutanud tänapäeva ärimaailma kahe kandva põhimõtte kujunemist. Need on: · kindlustuse põhimõte; · osaluse põhimõte (osaühing, aktsiaselts jm). Praegusel ajal on riski mõistel mitmeid erinevaid tähendusi. Neist enamus on üldistatavad kaheks põhiliseks määratluseks. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus); · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.
Keskkonnariski mõiste: Riski mõisted: Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara. Risk - ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse teoks saamine on alati ebakindel. Riski mõiste kasutuselevõtt: 16. – 17. sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on mõjutanud oluliselt tänapäeva ärimaailma kahe kandva mõiste kujunemist; Kindlustus/ Aktsiaselts. RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED Keskkonnakahju: Sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda.
planipärastel vedudel laevaliinide gruppide poolt (Liner Conferences). Aastal 1974 oli vastuvõetud Ühendatud Riikide Konventsioon Liinikonverentside Käitumise Koodeksi kohta (United Nations Convention on a Code of Conduct for Liner Conferences, 1974), milles eriti peeti silmas arengumaade huvide kaitsmist. Konventsioon jõustus a. 1984, kuid lootused, et see on võimeline tagama struktuuri, mille kaudu arengumaad saavad paremini osaleda kaubalaevanduses ja et see arendab rahvusliku laevanduse arengut nendes maades, ei ole teostunud. Mis puutub prahilepingute alusel toimuvatesse vedudesse, vahe kasutamisviisi vahel muutub olulisemaks sõltuvalt sellest, kas laev on prahitud reisiprahingu (voyage charter) või ajaprahingu (time charter) alusel. Lihtsalt öeldes, reisiprahileping lülitab laevaomaniku lepingulistesse suhetesse, mille järgi ta peab paigutama mingi hulk
annaabi.ee 
