II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3
II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK)
300 3 200 4 100 5 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSE TEOORIA Piirkasulikkuse teooria sisaldab eeldust, et rahulolu ja piirkasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetavad. Tegelikkuses on tavaliselt selliseid kvantitatiivseid hinnanguid raske anda. Sellest üle saamiseks kasutatakse eelistuste järjestamise ehk suhtarvude meetodit. Iga kaubakombinatsioon järjestatakse teiste kombinatsioonide suhtes lähtudes kogukasulikkusest. Tarbimistasakaalu seletamiseks tuleb kasutusele võtta täiendavad mõisted: ükskõiksuskõver ja eelarvejoon. Vaatleme probleemi, kus ehitusettevõtja on valiku ees: kas osta juurde tööjõudu (palgata) või osta uusi töö mehhaniseerimise vahendeid. Küsimus on: mitu mehhaanilist instrumenti kompenseeriks ühe töölise? Kui vastus oleks 5, siis kogukasulikkuse