Heaoluökonoomika üheks keskseks Jaotusfunktsiooni raames peab sotsiaalkaitsele kulutatud vahendite töötajate arvu suhe pensioni saajate arvu. probleemiks on olnud erinevate fiskaalpoliitika (maksude kogumine ja osatähtsus sisemajanduse koguproduktis PAYG süsteemi puhul, kui pensionide kaubahulkade kasulikkuse omavaheline ümberjaotamine) võimaldama niisuguste (SKP) so makromajanduslik efektiivsus. finantseerimine toimub ainult sihtotstarbelisest võrdlemine. sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis Eestis moodustasid sotsiaalkaitse kulud sotsiaalmaksust laekunud vahenditest, seab Tootmisvõimaluste kõver see on joon, mis vastab selle riigi elanike enamuse 2003.a
teenuste vahetuse efektiivsus; tootmise efektiivsus; kaupade mitmekesisuse efektiivsus. Eelarvejoon: tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega. Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid. Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus. Heaoluökonoomika uurimisprobleemid: Heaoluökonoomika üheks keskseks uurimisprobleemiks on erinevate kaubahulkade kasulikkuse omavaheline võrdlemine. Tarbija eelarve võimaldab valida erinevaid tarbimise kombinatsioone, mis võimaldavad maksimaalselt ära kasutada sisstuleku ja on kulutuste seisukohalt samaväärsed. Kriteeriumiks, kuidas tarbija teeb valikuid, on kasulikkus. Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves): Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest. Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks
nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk- ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela. Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis = 12-18 tünni
annaabi.ee 
