ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt
Selle aja lõpul tekkis kaubatee "viikingite juurest kreeklaste juurde", mis kulges osaliselt läbi Eesti vete Naissaare kohalt piki Eesti põhjakallast kuni Neeva suudmeni. Et olla kaitstud rannaäärsete eestlaste röövimistest, tuli sõlmida vastastikused kaitselepingud, nagu see oli tol ajal tavaline. Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik- kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed.
Selle aja lõpul tekkis kaubatee "viikingite juurest kreeklaste juurde", mis kulges osaliselt läbi Eesti vete - Naissaare kohalt piki Eesti põhjakallast kuni Neeva suudmeni. Et olla kaitstud rannaäärsete eestlaste röövimistest, tuli sõlmida vastastikused kaitselepingud, nagu see oli tol ajal tavaline. Pealegi oli eestlastel alanud varafeodaalsete suhete arens, mis viis neid rahvusvahelises kaubanduses osalema. Kaubalepingute üheks klausliks oli ikka vastastikune kaubahoovide asutamine lepinguosaliste territooriumile. Nii oli ojamaalastel (gotlandlased) u. 1080 Novgorodis oma Püha Olavinimeline kirik ning XII sajandi lõpul ka kaubahoov. Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik-kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed.
Metsasoomlased- rändasid ja põletasid metsi. Metsasoomlased on ainult need, kes jõudsid Rootsi Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud VeneRootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni. 16. 16.saj. Usupuhastus. Mikael Agricola. Gustav Vasa muutis trooni päritavaks. Tal oli endal kolm poega, sellest segane aeg. Nimetas pojad hertsogiteks ja andis igale pojale hertsogkonna. Arvas, et see muudab riigi tugevamaks, tegelikult vastupidi. Üks hertsogkond oli Soome, selle hertsog oli Juhana. Pärast oli ta kuningas Juhana III
annaabi.ee 
