infoga varustamlne o nii tootjaid kui jaekaupmehi toetus ja isiklik müük o reklaam koos jaekaupmehe või tootjaga spetsiaalsed teenused o õpetavad töötajaid välja o juhtimisalased nõuanded o nõu andmine jaekaupmeestele. Hulgikaupmeeste liigid. Sõltumatud hulgikaupmehed: täielikku teenindust pakkuv - tegeleb kõikide teenustega; osalist teenindust pakkuv. Täielikku teenindust pakkuv: Üldine - laiade kaubagruppidega tegelevad hulgimüüjad. Tegeletakse laiuti, kuid mitte sügavuti. Piiratud - väheste kaubagruppidega tegelevad hulgikaupmehed. Tegelevad sügavuti. Spetsialiseerunud hulgikaupmehed - tegelevad ühe kitsa kaubagrupiga (toiduained; kosmeetika). Osalist teenindust pakkuv need on piiratud teenustega hulgibaasid, kuhu ise lähed kaubale järele ning ostad sularahas. Ei paku transporditeenust ega krediteeri. Tootjad valivad hulgikaupmehe müügivõimete järgi
Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. EESTI KRONOLOOGIA EUROOPA LIIDUGA LIITUMISEL 11. mai 1992. Eesti ja Euroopa Ühenduste vahel sõlmitakse majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993. 18. juuli 1994. Eesti sõlmis EL-iga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Vabakaubandusleping leping, millega osapooled kaotavad omavahelisel kauplemisel tollimaksud. Leping võib hõlmata kogu kaubavahetust, aga piirduda ka teatud kaubagruppidega. 12. juuni 1995. Eesti sõlmis EL-iga assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. veebruaril 1998. 28. nov 1995. Eesti esitas taotluse ühinemiseks EL-iga. 6. juuni 1996. Eesti võttis vastu oma esimese tegevuskava EL-iga ühinemiseks. 16. juuli 1997. Euroopa Komisjon soovitas alustada ühinemiskõnelusi Eesti, Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. 31. märts 1998. Algasid Eesti ja EL-i ühinemisläbirääkimised. 11. detsember 2002
juhtide tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. EESTI KRONOLOOGIA EUROOPA LIIDUGA LIITUMISEL 11. mai 1992. Eesti ja Euroopa Ühenduste vahel sõlmitakse majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993. 18. juuli 1994. Eesti sõlmis EL-iga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Vabakaubandusleping leping, millega osapooled kaotavad omavahelisel kauplemisel tollimaksud. Leping võib hõlmata kogu kaubavahetust, aga piirduda ka teatud kaubagruppidega. 12. juuni 1995. Eesti sõlmis EL-iga assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. veebruaril 1998. 28. nov 1995. Eesti esitas taotluse ühinemiseks EL-iga. 6. juuni 1996. Eesti võttis vastu oma esimese tegevuskava EL-iga ühinemiseks. 16. juuli 1997. Euroopa Komisjon soovitas alustada ühinemiskõnelusi Eesti, Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. 31. märts 1998. Algasid Eesti ja EL-i ühinemisläbirääkimised. 11. detsember 2002
parlamendis, rahvahääletust nõuab Keskerakond. Eesti kronoloogia EL-iga liitumisel 11. mai 1992 Eesti ja Euroopa ühenduste vahel sõlmitakse majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993. 18. juuli 1994 Eesti sõlmis EL-iga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Vabakaubandusleping leping, millega osapooled kaotavad omavahelisel kauplemisel tollimaksud. Leping võib hõlmata kogu kaubavahetust, aga piirduda ka teatud kaubagruppidega. 12. juuni 1995 Eesti sõlmis EL-iga assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. veebruaril 1998. 28. nov 1995 Eesti esitas taotluse ühinemiseks EL-iga. 6. juuni 1996 Eesti võttis vastu oma esimese tegevuskava EL-iga ühinemiseks. 16. juuli 1997 Euroopa Komisjon soovitas alustada ühinemiskõnelusi Eesti, Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Küprosega. 31. märts 1998 Algasid Eesti ja EL ühinemisläbirääkimised. 11
annaabi.ee 
