välismaiste konkurentidega vaid väiksemate kulude vallas. Hinnaväliste tegurite hulgas mängivad rolli ekspordi koosseis ning selle muutused sihtriikide ja tooterühmade kaupa, toodete tuntus, niššide olemasolu, ettevõtete koht ja selle muutus üleilmsetes tootmis- ja väärtusahelates, innovatsioon ning tõhusus. (Eesti ... 2015:15) Eesti eksportis 2014. aasta esimese kolme kvartali jooksul kaupu ja teenuseid jooksevhindades keskmiselt 2,7 korda enam kui 2004. aastal. Eesti kaubaeksport kasvas seejuures 3,2 korda ja teenuste oma 2,1 korda .Jooksevhindades ekspordi kasv aeglustus samal ajal aastavõrdluses 1,5%ni: kaupade ekspordi maksumus vähenes 0,6%, teenuste ekspordi oma aga jätkas kasvu, kusjuures see kasv isegi kiirenes, 2,2%ni. (Eesti ... 2015:15-16) Eesti majandus on maailma mastaabis väga väike: Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1‰. Väiksuse tõttu on raske ette kujutada, et Eestil
konkurentsivõimeliseks ekspordile orienteeritud maaks. Valitsuse majandusliku arengu strateegia on suunatud majandusreformi jätkamisele, et edendada lisaväärtusega tootmist maakaevandus- ning põllumajandussektorites; kõrgtehnoloogiliste toodete valmistamist ning teenindava sektori laienemist. Tootev tööstus on jätkuvalt edestanud teisi majandussektoreid, kasvades 1994. aastal peaaegu 11%. Kaubandus on Austraaliale tähtis. Kaubaeksport oli 1994. aastal kokku 47,7 miljardit dollarit, umbes viiendik riigi sisemajanduse kogutoodangust. Austraalia importis 1994. aastal 50,1 miljardi dollari eest kaupa. Ameerika Ühendriigid on Austraalia suuruselt teine kaubanduspartner, jäädes maha ainult Jaapanist. USA on Austraalia suurim kaubaimpordi allikas (10,9 miljardit 1994. aastal). Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit, polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti, rauamaaki, kivisütt
Samuti olid tähelepanu all fiskaal- ja maksuküsimused ning statistikaalase suutlikkuse tõstmine. Lisaks missioonidele kaasati RVF-i eksperte keskpanga ja ministeeriumide töösse. Teiseks oluliseks tehnilise abi valdkonnaks oli valuutafondi poolt korraldatud koolitus, mis aitas kaasa tarviliku hulga turumajanduse vallas pädevate ametnike ettevalmistamisele. 1998. aastal puhkenud Vene kriis avaldas Balti riikidele küllaltki ulatuslikku mõju, sest vähenenud kaubaeksport itta tingis languse kogu majanduses. Eesti majanduskasvu tempo oli juba varem pärast aktsiaturu järsku langust ja ülekuumenemisele järgnenud rahapoliitika kitsendamist hakanud aeglustuma. Kõik Balti riigid reageerisid kriisile fiskaalpoliitika lõdvendamisega. Kuna eelarve puudujääk muutus seetõttu suuremaks kui Rahvusvaheline Valuutafond olnuks nõus aktsepteerima, siis lasti kehtivail laenulepinguil aeguda ning läbirääkimised uue
2009. aastal aset leidnud järsk majanduslangus pöördus 2010. aastal majanduskasvuks. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 3,1%. Majanduse taastumist toetas ekspordisektor. Kaupade eksport kasvas kiireneva tempoga kogu aasta jooksul. Ekspordinäitajad paranesid kõigis kaubagruppides ning kaupade kogueksport jooksevhinnas ületas neljandas kvartalis senise tipptaseme. Esialgsetel andmetel kasvas kaubaeksport jooksevhinnas 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes ligi 35% ning teenuste eksport ligi 7%. Ekspordi kiire kasv annab tunnistust sellest, et mitmel eksportööril õnnestus oma turupositsiooni parandada. Eesti ettevõtjate eelised on paindlikkus tellimuste täitmisel ning Põhjamaade tarneahela jaoks soodsad tootmiskulud.Mõõn sisenõudluses jätkus ka 2010. aastal. Sissetulekute madal tase ning üksnes osaliselt rakendatud
annaabi.ee 
