eelkõige põhjustest, mis viisid valuutakomitee süsteemi kehtestamisele Eesti välisaktivad ja EP kohustused Seos maksebilansiga • Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki saabunud rahavood sealt väljaläinud rahavoogusid. • ujuva kursi puhul - kaasneb kodumaise valuuta kallinemine • fikseeritud kursi hoidmiseks peab keskpank nõudluse-pakkumise lõhe täiendava välisvaluuta nõudlusega tasakaalustama Vahetuskursi ja kaubabilansi seos • Kui vahetuskurss on adekvaatne, siis akumuleerib kaubabilansi ülejäägiga riik välisvaluutat. • Kuna hoitava välisvaluuta kogus kodumaise suhtes suureneb, siis alaneb välismaise valuuta suhteline hind kodumaise suhtes. • Seega määravad kaubanduse vood ja nendega seotud kapitali liikumine spot-vahetuskursi. Vahetuskursi ja kaubabilansi seos • Kaubabilanssi mõjutavate tegurite lühi- ja pikaajaline mõju on erinev
kaubandusdefitsiidi. Meie peamisteks kaubanduspartneriteks on kujunenud kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule. Eesti ekspordis domineerivad puidu- ja paberitooted, mööbel ja tekstiilitooted. Kodumaise nõudluse kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Suuremad kaubagrupid, millised tekitavad kaubabilansi defitsiiti, on masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted
Ülejäänud riikide seas oli esikohal USA, kuhu eksport suurenes kolm korda. Kaupade sissevedu kasvas samuti nii riigigruppide kui ka suuremate partnerriikide arvestuses. Enim kosus import Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt ja Hiinast. Väliskaubandusbilanss oli negatiivne Euroopa Liidu ja SRÜ riikidega. Suurima ülejäägiga oli Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu riikidest Rootsi, Soome, Prantsusmaa ja Taaniga, SRÜ riikidest Moldovaga ning muudest riikidest USA ja Nigeeriaga. Suurim kaubabilansi puudujääk oli Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Hiina ja Venemaaga. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot (vt tabelid 10-11). Ülejäägi vähenemise põhjustas teenuste impordi mõnevõrra kiirem kasv, mida toetasid muuhulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejääk moodustas teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. 2010
annaabi.ee 
