et saaks juba kasutada sellist võimalust. Nii palju, kui ma internetist infot leidsin siis lõuna suunaline kaubavedu on veel komplitseeritum. Kauba mitme kordne ümber laadimine ajagraafikud, rööpmelaiuste vahede erinevus. Logistiliselt ei ole selline valik kuidagi efektiivne ega rääkimata veel säästlik. Seega eelistavad balti maade logistika firmad jätkuvalt maantee transporti. Kindlasti on maantee- ja raudteetranspordil omad plussid ja miinused. Kuid kui meie riik tahab vähendada kaubaautode osakaalu maanteedel siis kindlasti on raudtee valdkond mida peaksime jõudsalt arendama. Samas tunnevad Rail Balticu võimaluste vastu huvi ka meie põhjanaabrite nii suuremad eksportijad kui logistika ettevõtted ja seda soovi me peaksime jõuliselt ära kasutama. Kuna raudtee relsid alustavad oma teed planeeritult kuskilt Tallinna lähistelt siis see kaup, mida soomlased sooviksid läbi Rail Balticu eksportida, tuleb ka ju kuidagi siia saada. Selleks saaks suurendada ka liiklust
platsil kaupa kätte andes ning tõstukiga pakke vedades. Tööliste kasutada on peamajas asuv tualett ning duširuum. Töökoha poolt on kõik isikukaitsevahendid mida regulaarselt vahetatakse. Laotööline näitab ostjale tšeki alusel kätte tema kauba asukoha ning aitab vajadusel kärule tõsta. Kuna tooted on varjualuste alla paigutatud üksteise taha ja alla, siis tööliste kasutada on ka 3 tõstukit. Lisaks kauba lahtitõstmisele kasutatakse tõstukit kaubaautode laadimisel, kuivati täitmisel ning muude vajalike juhutööde tegemiseks platsil. Suvel kestis tööpäev 8.00 – 18.00-ni, kuhu kuulus ka tunni ajane lõuna. Eeldused Töötamaks laotöölisena peab olema küllaltki hea füüsiline vorm, kuna päevaga tõstetud raskuste kogukaal võib ulatuda kuni 20 tonnini. Üldjuhul tõstetakse prusse ja laudu kahekesi ning seepärast on see pigem kurnav kui raske
1912.aastal alustas Henry Ford autode tootmist konveierliinil, ning 1920.aastatel jõudsid autod ka keskklassi rikasteni. Euroopas muutus auto tarbeesemeks pärast II maailmasõda, ja selleks autoks oli Volkswagen põrnikas. Korralduse rahvaauto tootmiseks andis Adolf Hitler juba aastal 1934, mille tootmist alustati 1938. Aastal. Rahvamassidesse jõudis auto 1950.- 1960. aastatel. Sõiduautode arvukuse kasv on vaid üks transpordi arengu tahkudest. Majanduslikult mõjusam on olnud suurte kaubaautode, sealhulgas külmutusautode laialdane kasutuselevõtt pärast II maailmasõda. Maanteede ja eriti kiirteede ehitusega on kõvasti odavnenud paljude kaupade hinnad ja parandanud ka nende kättesaadavust. Raudteele tulid 20.sajandi keskpaiku ja teisel poolel, auruvedurite asemel diisel- või elektrimootoriga lokomotiivid. Parandati rööpaid ja raudteetammi, oluliselt on tõusnud rongide kiirus, kuid põhimõtteliselt murrangut 20.sajand raudteel kaasa ei toonud.