Kõige rohkem on levinud naiste smuugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi 3 tüdrukud Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi, st nagu Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, siis Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Vastavalt sellele toimub ka kauplemine. Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid järjekordse kaubaartiklina nagu tubakas, narkootikumid vms. Nõudluse olemasolu peetakse turumajanduse reeglite kohaselt millekski, mida tuleb rahuldada, kui on nõudlus, siis tuleb seda täita ja selle pealt kasu saada.
Kuigi rohkem on levinud naiste smugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi tüdrukud Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi - Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid kaubaartiklina nagu tubakas, narkootikumid. Väga suureks probleemiks ja raskendavaks teguriks inimkaubanduse vastu võitlemisel ongi nõudluse olemasolu – liiga paljud mehed mõtlevad, et nende õiguste hulka kuulub ka seksuaalteenuste ostmine. Hinnanguliselt toimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse prostituutideks kuni 500 000 naist aastas (vanuses 18-25 aastat.) USA-sse arvatakse igal aastal smugeldatavat kuni 50 000
METSMESINDUS Metsmesinduse areng erinevatel ajaloo etappidel Muinasajal peeti mesilasi metsas kasvavate puude õõnsustes. Selle aja mälestusena on meie keelde jäänud sõna mesipuu. Algselt tähendas see sõna-sõnalt kasvavat puud, mille sees on mesi. Nagu mujalgi Euroopas, oli metsmesinduse kõrgseis Eestis keskajal. Mesi oli siis enam-vähem ainus magusaallikas ja vaha vajas väga suurtes kogustes küünalde valmistamiseks katoliku kirik. Mee hind oli väga kõrge. Kuid vaha oli kaubaartiklina meest isegi kallim. Metsi, kus palju mesipuid, nimetati meemetsadeks. 14. sajandil oli näiteks Liivimaal meemetsadest saadav tulu nii suur, et sealseis päraldiste loendeis seisid mesipuud teinekord eespool põldudest ja heinamaadest. Metsmesinduse tulukus langes järsult 16. sajandil, kui Ameerikast hakati Euroopasse vedama odavat roosuhkrut ja reformijärgne kirik loobus vahaküünalde rohkest tarvitamisest. Alates 17. sajandist hakati mesilasi üha rohkem pidama pakktarudes kodu lähedal
annaabi.ee 
