Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad
Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad
Mõnikord sisaldab terve taim lõhnaainet, teinekord saadakse erinevatest taimeodadest sootuks erinevaid eeterlikke õlisid. Sünteetilised lõhnaained Parfüümilooja käsutuses on 500 kuni 600 taimelõhna, mis ei ole aga võrreldav tohutu hulga sünteetiliste lõhnadega. Nende arv võib ulatuda mitme tuhandeni . Tänapäeval moodustavad parfüümi koostisainetest suurema osa just keemilised ühendid, mis üksnes ei anna lõhna, vaid parandavad ka teisi lõhnu , muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. 19. sajandi lõpus hakati valmistama alkoholist ja taimematerjalist aldehüüde. Esmakordselt kasutas kasutas aldhüüde Ernest Beaux , luues Chanele No 5. Aldehüüdidel on erinevaid kasutusvõimalusi . Aniisaldehüüd annab näiteks viirpuulõhna, detsüülaldehüüd aga kannikeselõhna. Samuti võivad aldehüüdid anda lõhnale erilised omadused, uudse lopsakuse ja tugevuse. Neid tuleb kasutada üliväikestes kogustes. Loomsed koostisained
raamatugogus oleva roheliste kaantega originaalraamatu viimase kuuenda, 1872a. väljatrüki järgi. Siiski on kasutatud abimaterjalina ka tõenäoliselt 1950-datel aastatel NewYorgis avaldatud sarja The Modern Library ligi tuhandeleheküljelist raamatut, mis muuhulgas sisaldab ka autori teist teost ,,Inimese põlvnemine ja suguline valik". Keerulisel ajal ja keerulistes oludes tõlke tegemine osutus kauakestvamaks kui algul arvatud ja seda mitte ainult keelelise (kas ja kuidas otse tõlkida) ja sisuliste erinevate võimalike tõlgenduste (erinevates tõlgetes kasutati erinevaid väljendeid) tõttu. Lisaks tuli ka tõlkekäsikirja ennast toonaste kohalike võimude eest varjata ning selle ilmumine tuli taas päevakorda enam kui viiskümmend aastat hiljem selle esmaseks avaldamiseks soovitud ajast, kuid seda uhkem on ka tõlkija öeldes, et ,,Pea tehtud pillapalla, kaua tehtud kaunikene"