Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele
Camoludunumi, millel olid tähtsad kaubasidemed Rooma keisririigiga. 40. aastal ta suri. Tema kaks poega Caratacus ja Togodumnus ründasid atrebaate, kes olid roomasõbralikud. Roomlased jälgisid seda murelikult. Atrebaatide kuningas Verica palus tõenäoliselt roomlastelt abi. Claudius arvas, et seal eriti sõdida ei tule, vaid pigem ülikuid enda poolele kallutada. 43. a kevadel asus ta nelja leegioniga teele. Cunobelinus ühendas trinovantide ja katuvellaunide vürstiriigid, oli ise katuvellaun, sai u 20 Kagu-Britannia valitsejaks, tegi Camulodunumist pealinna. Tal oli 2 poega Caratacus ja Togodumnus, kes olid palju agressiivsemad ja Rooma-vastasemad. Neil oli ka kolmas vend Adminius, kes oli Rooma-sõbralik ja saadeti eksiili. Caesar oli druiidid inimohvrite toomise pärast Galliast Britanniasse pagendanud, nemad olid sealjuures suured õhutajad. 43 ründasid vennad atrebaate (Rooma-sõbralikud), kes
Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Pandi ka orje, kui nad olid enne andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Oluline oli päikesekultus. 14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung. Anglid, saksid, ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8.sajandi lõpust tabasid Inglismaad siin taanlastena tuntud normannide rööv ja rüüsteretked. Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa. 15
Roomat. Keldid liikusid ka Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Rüüstati tp. Bulgaariat, Makedooniat. Keldid haarasid enda kätte suure osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Britanniasse asusid ka gallialasi, kelle seas oli juhtiv osa katuvellaunidel. Nende käigus ühendas 1.s I poolel pKr oma võimu alla mitu Kagu-Inglismaa hõimu. Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad olid väga hinnatud. 43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia. Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks
annaabi.ee 
