1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain
tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas; ○ I tants- 1914. aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema; ■ mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal; ○ IV tants – 1949. aasta; ■ kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi.
o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul; o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’; o NA üldistumine sõnades, nt kurv : kurva; o järgsilbi o, nt kasoma ‘kasvama’; o mitmuse partitiivis diftongita vormid, nt sappuD ‘saapad’, ja si-lõpp, nt talGusi; o keskmurdeline sse-sisseütlev, nt külasse; rootsipärased murrakud: o ä – 3; o ir – är, nt käroma; o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ; o objektikäänete kasutus on muutunud: ta oli enese metsa joost ‘ta oli metsa jooksnud’;
Quasimodo ohkas, avas huuled, tahtis nagu midagi kõnelda, kuid tütarlapsele otsa vaadates raputas ta pead ja läks, nägu kätega kattes, pikkamisi jälle minema. Mustlastüdruk jäi hämmastunult seisma. Müüril välja raiutud veidrate kujude hulgas oli üks, mis Quasimodole eriti meeldis; tihti näis ta sellega vennalikke pilke vahetavat. Kord kuulis mustlastüdruk teda lausuvat: «Ah, miks pole ma kivist nagu sina!» Kord ühel hommikul ligines Esmeralda kiriku katusse servani ja vaatas üle Saint-Jean-le- Rond'i terava katuseharja alla platsile. Quasimodo seisis tema taga. Ta asus tahtmatult ikka niisugusele kohale, et võimalikult hoiduda tütarlapse pilgu eest, kes teda ju näha ei tahtnud. Äkki mustlastüdruk võpatas, pisarad ühes rõõmuvälgatusega ilmusid ta silmadesse, ta põlvitas katuse servale, sirutas käed igatsusega alla platsi poole ja hüüdis: «Phoebus! Tule, tule! üks sõna, ainult üks sõna sinult, taeva nimel! Phoebus! Phoebus!»
annaabi.ee 
