Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 4-10 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuslagede ehitusel Drenaazina vundamentide ümber Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, keldriseintele langeva koormuse vähendamiseks, põrandates, teede ehituses Ventileeriva kihina põrandates, katuslagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 10-20 mm Kasutuskohad: Kergkruusa kasutatakse soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuselagede ehitusel. Samuti on kergkruus kasutusel ka drenaazina vundamendi ümber ning (spordi) platside all. Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, keldriseintele langeva koormuse
mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja? SPU Isolatsioonimaterjalide abil teostatud madal- ja isegi passiivenergiatarindid ei pruugi tavaehitiste tarinditega võrreldes paksemad olla, mis tähendab suurt kokkuhoidu nii materjali- kui ka töökulude osas. Paksemad tarindid tähendavad suuri lisakulutusi karkassimaterjalidele, soklile, välisviimistlusele ja katusekattematerjalidele. Samuti ei tule "punkri"-stiilis seintest ja katustest
(10) 120. Vastavalt nendele näitajatele on katsetatud mullpolüstüreeni tootekood: EPS - EN - T2 - L2 - W2 WL (T) 1 BS 250 CS 120. Katseandmete põhjal on sinine EPS umbes poole tugevam kui valge EPS. Valget EPSi (EPS 60)võib kasutada vähekoormatud ehituskonstruktsioonide soojustamiseks. Need on erinevad karkasskonstruktsioonid, kus soojustmaterjal ei ole otseselt kaetud viimistluskihtidega ning talle mõjuvad minimaalsed koormused, näiteks katuslagedes, välis- ja vaheseintes, põrandate laagidevahelise soojustusena, lamekatustes. [1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www
Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Näiteks Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tuletundlikkuse klassi A2-s1, d0 ja nendest on võimalik ehitada konstruktsioone, mis on tüpiseeritud alljärgnevalt: - Mittekandvad vaheseinad kuni EI 120 - Kandvad vaheseinad kuni REI 60 - Kandvad välisseinad kuni REI 60 - Vahe- ja katuslagedes kuni REI 60 - Teraskonstruktsioonide tulekaitsekonstruktsioonina kuni R 120. 5 3 TAPEET Tapeet on väga oluline disaini osa, mis annab seinale elu ja hinge! Tapeedid võivad olla nii ühevärvilised, kui ka mitmevärvilised, harmoneeruda interjööris olevate esemetega või rõhutada nendevahelist kontrastsust.
Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206]. Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne),
kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja. Puitkarkassmaja Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass; - tehases valmistatud elemendid. Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa
On tähtis, et koormustkandvad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele ja korrosioonile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete läbiviikude ümbruse, valgusavade ümbruse ja muude selliste kohtade õhu- ja aurupidavuse saavutamisele. 58 29 Tarindsoojustusega katuslagi Tarindsoojustusega katuslagedes on kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Põhilisteks soojustuse- ja kandeelementideks on boorbetoon- või mitmekihilised paneelid. Reeglina puudub sees pool aurutõke. Talveperioodil katusesse kogunenud niiskus peab välja kuivama kevade ruumi suunas. Tuleb kontrollida, et aasta lõikes ei toimuks niiskuse progresseeruvat kogunemist tarindisse. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide korral. 59
Niiskuse väljajuhtimiseks nähakse ette räästatuulutus. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke. On tähtis, et koormustkandvad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele korrusioonile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete läbiviikude ümbruse, valgusavade ümbruse ja muude selliste kohtade õhu- ja aurupidavuse saavutamiseks. Tarindsoojustusega katuslagi Tarindisoojustusega katuslagedes on kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Põhilisteks soojustuse ja kandelementideks on poorbetoon või mitmekihilised paneelid. Reeglina puudub sees pool aurutõke. Talveperioodil katusesse kogunenud niiskus peab välja kuivama kevadel. Tuleb kontrollida, et aasta lõikes ei toimuks niiskuse progresseeruvat kogunemist tarindisse. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide korral. Soovitav on paneelide pealispinda moodustada räästatuulutusega ühendusega õhutuskanalid