Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina
Keraamilistest tellistest fassaadiga majale sobib kõige paremini ehe keraamiline katusetellis Koramic katusetelliste valikust! Katusetellis ehk keraamiline katusekivi on aastatuhandeid vana katusematerjal, mis on kaitsnud ehitisi muutuvate ilmastikuolude eest ning on olnud ajalooliselt tähtis materjal tulekahjude leviku piiramisel linnades. Tänapäeval on katusetellisel veel lisaks oluline osa mugava elukeskkonna loomisel. Katusetellis, massiivse materjalina tasakaalustab katusetarindi soojustasakaalu temperatuuride vahetumisel päeval ja öösel. Katusetellis tagab ka hea müraisolatsiooni sademete korral. Katusetellis oma kaalu tõttu vajutab hoone tihedalt kokku ja püsib katusel vähese kinnitusega isegi suurte tormituultega. Katusetelliste valikus on mudeleid, mida võib kasutada katustel kaldega alates 10º kuni vertikaalsete seinapindadeni välja. Samuti saab katusetelliseid kasutada kumerate, koonuseliste ning ka voolavate pindade katmisel
Mõõtmisreeglid: Pindade tasandamine ja krohvimine Tasandus- ja krohvkatte pinda tuleb arvutada töödeldava pinna mõõtmete järgi või kuni piirnevate tarinditeni Sisemiste seinte tasanduspinan kõrgust tuleb mõõta aluspõranda või vahelae tarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelae tarindi alla, ripplae korral neist 10 cm kõrgemale Väliste seinte krohvimiskõrgust tuleb arvestada ehitusprojekti andmete järgi; nende puudumisel alates 20 cm sügavuselt maapinnast kuni viimistlemata katusetarindi või parapeti servani Vähem kui 20 cm väljaulatusega pilastritel külgpindu ei arvestata Avatäited ja läbikäigud arvutatakse krohvitava seina pinnast maha nende tegeliku pinna järgi Värvimine ja tapeetimine Viimistluse pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni Kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti, tuleb seina viimistluse kõrgust mõõta aluspõrandast või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemalasuva vahelaetarindi alla, ripplae korral
välisseinad, kui need kokku liita saab kokku 330. Siseseinad 340 m2, kõikide põhipinna tasandite siseseinte pindala summa--Kõrgus all paikneva kandetarindi pealt kuni ülal paikneva lae tarindini. Siseseinte pindala 340 maht kandvad, mittekandvad siseseinad, siseuksed ja aknad, koosteelementidest. Laed 350 m2, tegemist on kõikide põhipinna tasandite pindala summaga. Arvut. välismõõtude järgi 350 =351 laetarind. Katused 360 m2, lamekatused välismõõtude järgi katusetarindi tasandil, kaldkatus määratakse pinnalaotuse järgi, avasid maha ei arvestata. 360 = 361+362 leht 27 (2. pool) Kaasaegse töömahu kirjeldus Arvuti abil 3 võimalust. firmas on olemas automatiseeritud programm(AutoCAD) mõõtude , pidalatearvutamiseks. spetsiaalsed tõõmahtude arvut. programmid Eestis pole praegu välja töötatud. Selle keskkond on sarnane CADi programmi keskkonnale. Joonist on võimalik käsitleda diagonaalsel kujul, töömahtude arvut. f-d on seal olemas.
annaabi.ee 
