pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhüüfideta. Eosed on männi-mädiknahkisel elliptilised, kollakad, 56,5 x 3,54,5 µm. Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm. Sinetus-ja hallitusseened: Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud
komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud). Meie kliima oludes oleks õigem ja palju vähem vigadeohtlik ikkagi suurema kaldega katuste (viilkatus) kasutamine. Puittoolvärk on mõistlik paneelhoonete puhul toetada kandvatele põik- ja pikivahe- seintele. Ventileeritava lamekatuse puhul on üldiselt samad probleemid - alumisel lael peaks olema piisav aurutõke (näiteks kile soojaisolatsiooni all, aga paneelhoonete katuslaepaneelid) - ülemisel katusekonstruktsioonil (hüdroisolatsiooni all) peaks olema piisavalt kõrge soojamahtuvus (näiteks puit) - madalamas punktis peaks õhupilu laius olema vähemalt 100 mm (vt ka RIL 107-2000 nõudeid) ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooni avad (läbiminevad), iga ava 2% katuse pinnast - külgnemistel vertikaalpindadega ka samad probleemid kui ventileerimatutel katustel; - sõlmede lahendused parapettide juures, katuse liitumine kõrgemaleulatuvate seintega,
Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid.. 60. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus. Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi. 61. Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused?
Deformatsioonide ja pragude tekkimine kandvates plaatides mittearvestatud mahu kahanemise ja katuse soojakoormuse tõttu. Teatavaid vigu tehakse ka seetõttu et puuduvad eesti keelsed projekteerimise (ja ka ehitamise ) juhendeid ja eeskirju. Reeglina kasutatakse kas soome või norra ,rootsi saksa omasid.. 58. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead Alumisel lael peab olema piisav aurutõke. Ülemisel katusekonstruktsioonil peab olema piisav soojamahtuvus. Madalamas punktis peab olema õhupilu laius 100 mm ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooniavad, iga ava 2% katuse pinnast. Külgnemistel vertikaalpindadega samad probleemid kui ventileerimatutel katustel. Vead lamekatuste projektides nagu aurutõkke lahendustes, õhutava soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi. 59. Mis on katuse katte enneaegse purunemise põhjused?
annaabi.ee 
