kõrgem, pikliku kujuga ladu. Peamiseks otsustamise kriteeriumiks on kaupade ringlemissagedus. ladude planeerimine 27 • Kui ringlemissagedus on väike, tuleks eelistada kõrget ladu, kui aga suur siis madalat ladu. • Piklikku ja kõrget ladu on tulevikus kergem eraldi osadeks jaotada. ladude planeerimine 28 • Üha enam levib selliste ladude ehitamine, mille puhul tavapäraseid seina- ja katusekonstruktsioone ei kasutata. • Valmis põrandale püstitatakse riiulikonstruktsioonid, mis ühendatakse omavahel jäigaks konstruktsiooniks. Äärmiste riiulipostide külge kinnitatakse seinapaneelid, postid kannavad lisaks kaubale ka katuseelemente. ladude planeerimine 29 Laoinventari planeerimine • Kauba käsitsemise eesmärgiks on: õiged kaubad, õigesse kohta, õigel ajal. • Ladustamise eesmärgiks on kaupade säilitamine selliselt, et ei toimuks nende
Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ehk palgasõdurid. Edasi vallutati ja taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus kaotas sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimekirjast. Vürst G. Orlovi ajal 1771-1783 aastatel sai linnus muuhulgas rokokoo stiilis interjööri. Pärast 1840. aasta tulekahju taastati linnus neogooti stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 6 interjööre ei suudetud taastada. Koluvere mõisal koos linnusega on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates
lisasoojustuse paigaldamine palgist väljapoole võimalik. Hoone soojustati seestpoolt. Lisaks välitöödele (uus katus, alumise palgirea osaline vahetus, fassaadi värvimine, akende vahetus) uuendati ka siseruumide lahendusi: uued vahelaed, küttesüsteemid (ahi, pliit, elekterküte, gaasiküte), põrandad, siseseinad jne. Praktiliselt oli tegemist hoone kapitaalremondiga, kus esialgsest lahendusest säilisid vundament, välisseinad, väline laudvooder, korstnad ja osa katusekonstruktsioone. Hoone elanikud olid väga vastutulelikud ja nõustusid lahkelt, et varemplaneeritud seespoolse lisasoojustusega palkseinal tehakse soojus- ja niiskustehnilisi võrdlusmõõtmisi jälgimisuuringu vormis. 5.1.1.2 Mõõtmismeetodid Mõõdeti elamu põhja-loodepoolset välisseina, mis oli varjatud otsese päikesekiirguse eest ja esindas sellega kriitilisemat olukorda. Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4