..........5 Materjal.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatus allikad...............................................................................................8 2 Sissejuhatus Teemaks on katuseaknad. Tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid. Katuseaken võib avaneda kaunile terrassile, avada elutoast panoraamvaate linnale, olla praktilise väärtusega avariiväljapääsuaken või pakkuda nii silmailu kui ka praktilist väärtust oma erilise disainiga. Esimeses peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis ajaloost. Kolmandas peatükis materjalist. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste ehitamine on tänapäeval üsna tavaline ettevõtmine.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3
Valgustus Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon
materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehedat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele vtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalised katuseaknaid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Rookatus on väga hea heliisolatsioonimaterjal. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui kaua kestab rookatus? Kui rookatus on tehtud korralikult, tema kalle on vahemalt 45° ja paksus 28 cm,siis peaks ta kestma 60-80 aastat. Kui rookatuse kalle on alla 45° siis on tema
Õnneks on need ajad läbi saamas. Järjest rohkem pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehtsat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalisi katuseaknaid. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui rookatus on tehtud korralikult. Kui tema kalle on vähemalt 45° ja paksus 28 cm, siis peaks ta kestma 60-80 aastat. Kui rookatuse kalle on alla 45°, siis on tema eluiga samuti lühem ja sõltuvus on ligikaudselt järgmine: kuni 25° 15 aastat või rohkem
Nii Soome TKK kui ka Suurbritannia BRE uurijad on kinnitanud, et SPU Isolatsioonimaterjalid on passiivmajaehituse valdkonnas soodsaimaks valikuks. Mis on nullenergiamaja? Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku talvel ostab/kulutab energiat, suvel müüb/toodab energiat (näiteks PV päikesekollektoritega, tuulegeneraatoritega vms). Katusele on paigaldatud rohkesti katuseaknaid, et hoonesse siseneks maksimaalselt loomulikku valgust. Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid. Kokkuvõte
See loob aga suurepärased tingimused kokkuhoiuks. Ilmajaam mõõdab temperatuuri, tuule kiirust ja hämarust. Temperatuuri ja tuule kiiruse muutusi arvestades saab aga optimaalselt juhtida kütteseadmeid, vähendades kütet ilma soojenedes ja vastupidi. Hämaruse mõõtmise tulemused annavad aga võimaluse kompenseerida vaid puuduolev valgushulk, mitte lasta tuledel täisvõimsusel põleda. Seade võimaldab vastavalt väliskliimale juhtida kardinaid ja turvakardinaid ning ka katuseaknaid. Nii saab automaatselt sulgeda katuseaknad ja -luugid, kui ilmajaam registreerib sademeid või tõmmata üles turvakardinad tormi tekkides, et säästa aknaid purunemast. Pinnaseandur aga käivitab kastmissüsteemid, kui pinnas muutub liiga kuivaks. Ilmajaama võimalused · Pinnaseanduritega on võimalik luua automaatseid kastmissüsteeme jne. · Ilmajaamaga saab juhtida väliturvakardinaid. Näiteks suvel juhib ilmajaam
annaabi.ee 
