erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi
Pro Kapitali laiemaks visiooniks oli muuta kalasadam ülelinnaliseks magnetiks, kus lisaks rannapromenaadile ja mere vaatega korteritele on ka kohvikud ja restoranid. Preemiafond võistlusel oli 60 000 eurot. (Kalasadama arhitektuurivõistlus… 2016). 20. veebruaril valiti välja võistluse võitja kelleks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-küla”, joonis 3. See töö pidavat arvestama sellega, et kalarand võib toimida äritänavana. Hinnati nii katuseaedu ja rõdude lahendusi. Peale arhitektuurivõistlust toimub alles ehitustegevus. Kogu planeerimissaaga käigus on välja kerkinud üles ka linnavalitsuse nõrk koht mereäärse ala aktiveerimisel, avaliku huvi esindamisel ja maaomanike eesmärkide ja plaanide suunamisel. (Kalaranna arhitektuurivõistluse… 2017). 7 Joonis 3. Kesk-Küla arhitektuuri lahendus. Allikas: Telliskivi Selts koduleht.
Kreeklased olid idamaadega kaubavahetuses, tutvusid sealsete iluaedadega ja võtsid sealt üht- teist üle. Nii tekkis Kreekaski pühade puude austamine, hakati kaunistama templite ümbrust ja istutama pühi hiiemetsi. Egiptuse eeskujul võeti pidudel kasutusele lilled ja vanikud. Vana- Kreeka aiad, õigemini aedade aseained, kujunesid peamiselt linnades. Armastati väga lilli ja ilutaimi, mida kasvatati pottides ja kastides katustel. Selliseid katuseaedu nimetati Aphrodite armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis oli Aphrodite nooruslikult kaunis armsam; ta hukkus metsseajahil, kuid Aphrodite palvel lubas surnutejumal Persephone tal igal aastal 6 kuud maa peal viibida. Adonise saatuses nähti sureva ja taas tärkava looduse võrdkuju ja tema auks peeti suvel Adonise püha. Selleks pühaks kasvatati kiiresti närbuvaid potililli: adoonised, krookused, kannikesed, hüatsindid, roosid,
annaabi.ee 
