16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka tänapäeva analüütiline on talle palju võlgu. "Summa Theologica" on üle 60 köite. Inimesel on kaks tõeallikat: enda mõistus ja ilmutustõde. (I) Müstik: nende vahel on vaenulik vastuolu; (II) Anselm Canteburyst: mõistus ja ilmutuslik tõde kattuvad, Jumala olemasolu saab mõistusega tõestada (ontoloogiline jumalatõestus). (III) Aquino Thomas: Ilmutuslik ja mõistuslik tõde on osalises kattuvuses, nende vahel on kompromiss. Loodu ja looja vahel on teatud analoogia. Roger Bacon (~1214 - 1294) pidas ta teoloogiat teaduste kuningannaks. Kuid samas tundis ta põlastust skolastilise meetodi viljatuse vastu. Ta rõhutas looduse uurimise vajalikkust, matemaatika ja füüsika tähtsust, teadusliku uurimistöö ja eksperimendi praktilist kasulikkust. Ta ütleb, et tõe saavutamist takistavad neli peamist tegurit, - ja et need ohustavad kõiki uurijaid, ükskõik kui targad nad ka oleksid. 1
grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat mõtlemise vormi. Nt märgis esineb ilmutatud kujul küsisõnana kas küsilauses ,,Kas mu kass on kodus?" ja ilmutamata kujul küsilauses ,,On mu kass kodus?". Küsilausetega tegelevat loogikat nimetatakse interrogatiivloogikaks (interrogative logic). Eroteetilist ja interrogatiivloogikat on käsitletud sünonüümidena, ent lähemal vaatlemisel ilmneb, et nende uurimisalad on lõikuvad (osalises kattuvuses). On küsimusi, mida ei esitata küsilausetega, nt lauset ,,Ma kahtlen su usaldusväärsuses" saab tõlgendada küsimusena ,,Kas sa oled usaldusväärne?", ning on küsilauseid, mis ei esita küsimusi, nt küsimusena sõnastatud väited 1 Harrah (2002: 2) peab seda kitsendatud tähenduseks. Tema järgi käsitleb eroteetiline loogika igasuguseid ütlusi ja vastukajasid neile. Loogika algkursusel on siiski lihtsam jääda kitsendatud tähenduse juurde. 2 Vt Winiewski, 1996
Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole." "Kriminaalmentluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse lahendamise osa, vaid iseseisev õigusvaidlus, mille seos kriminaalasjaga seisneb üldjuhul vaid tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osalises või täielikus kattuvuses süüdistuse alusfaktidega." Kannatanu tsiviilnõude alus ei ole mitte süüdistatava kuritegu, vaid süüdistatava tegu, mis täidab tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise eeldused. Sellel, et sama tegu tervikuna või üksnes teatud osas vastab ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele, ei ole iseenesest tsiviilõiguslikku tähendust. Nt olukorras, kus süüdistatav on kannatanult tema vallasaja salaja ära võtnud ja kannatanul ei ole enam võimalik seda tagasi saada, pole rangelt
annaabi.ee 
