Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kattri" - 3 õppematerjali

kattri

Kasutaja: kattri

Faile: 0
Vana-Rooma aristokraat
14
docx

Vana-Rooma aristokraat

alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja 1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116. 2 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 24. 3 „Augustus”, viimati muudetud 7. Märts 2013, . 4 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 27-28. perekonnad jagunesid veel omakorda päritolu järgi või vastavalt seadusandja või ametniku tahtele. Näiteks rikastest kõige rikkamatel („parematel”) oli kohustus teenida ratsaväes.5

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord
4
odt

Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord

Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima, et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta. (Kattri Ezzoubi 2007:80-81) Söök Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki. Rikkad sõid ka nisuleiba. Keelatud oli mittevajalikke jookide joomine. (Kattri Ezzoubi 2007:81) Sõjavägi Sõjavägi oli sparta ühiskonna keskmeks, sellesse kuulusid kõik spartalased. Poisid pandi seitsme aastaselt elama kasarmusse, kuhu nad jäid isegi peale abiellumist. (Cath Senker 2002:17) Koolid

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Sünni registreerimise kord ja eesnime valik
12
doc

Sünni registreerimise kord ja eesnime valik

üle võetud, ja ainult nii. [5] Tsitaatnimedes võib kasutada lisaks võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid täpselt seal, kus nad alusnimes on: tähti ei tohi suvaliselt lisada ega vahele jätta (nt Cristjan, Cristiina, Cathrin, Carolain, Velix). Sama tuleb arvestada soome nimede puhul (parem Erki, Mati, kuid võib ka tsiteerida: Erkki, Matti). Ka soomepäraseid jooni ei tohi nimedesse suvaliselt lisada (nt Kattri, Heikko). Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud nimedes, mida võõrkeeltes olemas pole (nt Silly, Chrysly). [5] Kokkuvõte Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Sündi registreerivad maakonnakeskuses maavalitsus; kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus; Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet. Sünni registreerimiseks

Õigus → Tsiviilõigus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun