sularahakassa. Seetottu ka raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid kohalike keskpankade bilansiline kohustus. EKP on siin vaid reeglite kehtestaja, jarelevalve teostaja ning koordinaator. 50. Eurode emissiooni tagamise varad Kui krooni emissioon pidi olema tagatud ainult valisvaradega, siis euro emissioon voib olla tagatud nii valis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala uhistele nouetele, mille on kehtestanud EKP. Kui krooni kattevaraks olid enamasti suurte toostusriikide (nt USA ja euroala) valitsuste volakirjad, siis euro kattevaraks voivad lisaks volakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, nagu naiteks laenud pankadele. Peale pangatahtede emiteerimise vastutab Eesti Pank ka nende ringlusse andmisele jargneva tootlemise eest. 51. Eesti Panga tulud ja kulud Eesti Panga tuludesse kuuluvad: 1) intressid valismaale paigutatud valisvaluutareservidelt;
Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad, sest EKP'l endal puudub sularahakassa. 4. Eurode emissiooni tagamise varad Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele. 5. Eesti Panga tulud ja kulud Tulud: Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt Emissioonitulud Tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt Kulud:
kaup poodidest lõppes otsa (Ibid.:54). 10 Eesti Vabariigi rahasüsteem likvideeriti lõplikult 1. aprilliks 1941. Siis läks ainsa rahana käibele Nõukogude raha: 1tservoonets võrdus 10 rubla ja 1 rubla võrdus 10 kopikat. (V. Malken,1997, :lk.15). Eesti Pank natsionaliseeriti ja aktsionäride vara võõrandati. Eesti krooni likvideerimisega kaasnes ka jaht Eesti kullale, mis oli siiani olnud Eesti raha kattevaraks. Sõjaeelsel Eestil olid olemas korralikud kullavarud, mis olid Tartu rahulepinguga saadud tsaari-Venemaa kullafondist. Eesti Pank oli kulla deponeerinud kolmes riigis, kui algas Eesti okupeerimine. Kuld oli paigutatud Rootsi Riiigipanka, Inglise Panka ja Sveitsi Panka. Okupantide valitsus pöördus nimetatud riikide poole nõudmisega, et Eesti Vabariigi kullavarud tuleb anda Nõukogude Liidule üle. Sel perioodil õnnestus kuld tagasi saada ainult Rootsi valitsuselt (J. Aare, 2002, lk. 27) .