14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk- katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused Joonis 2.11 Mitme meetri pikkused jääpurikad viitavad katuse või pööningu vahelae puudulikule soojustusele. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused ● Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu ● Uuritud puitkorterelamute varikatused olid tavaliselt plekist või vahelae puudulik soojustakistus. eterniidist kattega. ●
68 34 Parapet Kui katusekalle on suurem kui 1:40, 1:40, peab tõstekõrgus olema vävähemalt 100 mm, mm, Katuse kalde puhul <1:40: >200 mm. mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle >1/6). >1/6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadkattele >70mm. >70mm. Parapetipleki ja fassaadikatte vahele peab jäjätma >30mm laiuse tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma sisse- sisse- tungimise vä vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. tormiplekki. 69 Liited Liitumisel pü
ülevool, tõstetud. Katusel olev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega valguks katusekonstruktsiooni. Parapeti kadu tuleb tagada tuulutusõhu pääs tuulutusruumi. Katusekate tuleb viia kuni parapeti välisservani. Kui katusekalle on suurem kui 1:40 peab tõstekõrgus olema vähemalt 100mm. Madalama kalde puhul suurem >200mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle 1:6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadikattele >70mm. Parapeti ja fassaadi vahele peab jääma >30mm tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Deformatsiooni vuukide juures tuleb tagada katusekatte püsivus. Lahend peab võimaldama liikumist.
Varikatused esinesid 2/3 uuritud hoonetest ning nende keskmine seisukord oli „hea“. Sellegipoolest oli 16 %-l varikatustest kalle ebapiisav või vale suunaga, kujutades nõnda hoonele ohtu. Varikatuse teraskonstruktsioon oli sageli roostes. Esines ka varikatuseid, mille kandevõime oli ammendunud suure lumekoormuse tõttu ja olid muutunud elanikele ohtlikuks, vt. Joonis 2.20. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Teine, varikatusega seotud suurim probleem on nende kahjustav mõju välisseintele, vt. Joonis 2.21 ja Joonis 2.22, näiteks: varikatuselt valgub või pritsib vesi seinale; varikatusel olev lumi on vastu seina (katuse liiga väike kalle); puudub varikatuse kattepleki ülespööre seinale (min. 30 cm (vt. katuselt seinale pritsinud vee tsoon (Joonis 2.22 ja Joonis 2.21), võib olla ka laudise taga). Joonis 2.22 ja Joonis 2