pinnale ladestuvad soolakristallid mõjutavad vaid pinna välimust ja see on esteetiline probleem, kui aga kristalliseerumine toimub pinna läheduses võib materjal puruneda. Kahjustusi põhjustava soola asukohta on tavaliselt raske leida ja likvideerida. Külmakahjustused tekivad, kui materjali poorides olev vesi külmub. Mahumuutuvusega kaasneb suur jõud, mis võib purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused tekivad leketest, mille põhjustavad katkised vihmaveetorud, katteplekid jne.Teine levinud külmakahjustuste põhjus on pinnasest või maapinnalt müüri imendunud niiskus. Venematel hoonetel tavaliselt puudub vundamendi ja seina vahel niiskustõke, mis takistaks niiskusel kapillaarjõu toimel seina tungida. KROHV JA NIISKUS Müüri ladumine kihihaaval on suur töö ja valmis müür vajab kaitset. Vanasti krohviti see sama mördiga, millega laoti müür. Krohvi kaitseks värviti mördi sideaine lubja baasil tehtud värviga. Müüritis, krohv ja värv sobisid
2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused Lekkiv katusekate Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete eest. Lekkiv katusekate on üks katusekahjustuste peamine põhjus. Katuse lekkimise peamised põhjused on: katusekatte vananemine; katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel); katusekatte puudulik kinnitus; katusekatte aluse läbivajumised; puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid; ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.). Väikesed lekkekohad võivad põhjustada olulisi niiskuskahjustusi. Väikesest lekkekohast imbub iga vihmaga katusetarindisse vett. Veekogused on väikesed, mida ei pruugi ruumi poolt märgata. Samas on veekogused piisavad, et luua keskkond mädanik- või hallitusseente arenguks. Lekkiv katus esines ühes elamus, mis oli mitu aastat omanikuta seisnud ja mida hakati renoveerima
vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine, välja astuv sokkel), sademevee sattumine fassaadipinnale (puuduvad vihmaveesüsteemid), puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Katuste ja katuslagede peamised kahjustused olid lekkiv katusekate, katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel), katusekatte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid, ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.) ja puudulik soojustus. Tähelepanu tuleb pöörata alati ka katusekonstruktsioonide kandevõime tagamisele. 15.2 Külmasillad Palksein on soojuslikult suhteliselt homogeenne tarind ja puit on võrreldes soojustusmaterjalidega suure soojusjuhtivusega, siis lisasoojustamata palkseinas probleemseid konstruktiivseid külmasildu esineb vähe. Arvutustulemuste põhjal on kõige
annaabi.ee 
