1kg = 226.534 N Valin plokiratta allikast 4, lk 290 Tabel 4.1 UETM plokirattad konksuplokkidele (4, lk 290) 5) Ploki telje arvutus Ploki telje arvutuslik pikkus l 0 = i lc + 2 1 + 2 (1, lk 28) i := 4 plokirataste arv teljel l c = 0.095 m ühe plokiratta rummu pikkus 1 := 5mm plokirataste kattepleki paksus, ribaterasest raami paksus, valime konstruktiivselt 2 := 40mm 30...60mm l 0 := i lc + 2 1 + 2 = 0.43 m Plokiratta teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi leidmine Q + Gratas l0 lc M p := - = 4207 N m (1, lk 29) 2 4 2 3 M p = 4
1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2
haruga arvutusskeem [1, lk. 28, joonis 41] 6.1. Plokiratta telje arvutusliku pikkuse lo leidmine Tööploki telje pikkus leitakse järgmise valemiga (6.16) (6.16) kus l0 on plokkide telje pikkus m; i plokirataste arv teljel (i = 2); lc1 plokiratta rummu pikkus (lc = 0,07 m [1, lk. 19, tabel 20]) m; 1 plokirataste kattepleki paksus m; 2 ribaterasest raami paksus m; 21 + 2 valime konstruktiivselt ette (21 + 2 = 0,04 m [1, lk. 28]). 6.2. Plokirata teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi Mp leidmine Plokiratta teljele mõjuv paindemoment kahe ploki korral on leitud valemiga (6.17) Mp l0 ( Q + G) - lc (8 104 + 230 ) 0.18 -
tuulutusruumi. Katusekate tuleb viia kuni parapeti välisservani. 68 34 Parapet Kui katusekalle on suurem kui 1:40, 1:40, peab tõstekõrgus olema vävähemalt 100 mm, mm, Katuse kalde puhul <1:40: >200 mm. mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle >1/6). >1/6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadkattele >70mm. >70mm. Parapetipleki ja fassaadikatte vahele peab jäjätma >30mm laiuse tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma sisse- sisse- tungimise vä vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. tormiplekki. 69
Parapet Sisemise ja välise veeäravoolu korral peavad olema räästad, kust ei ole ette nähtud vee ülevool, tõstetud. Katusel olev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega valguks katusekonstruktsiooni. Parapeti kadu tuleb tagada tuulutusõhu pääs tuulutusruumi. Katusekate tuleb viia kuni parapeti välisservani. Kui katusekalle on suurem kui 1:40 peab tõstekõrgus olema vähemalt 100mm. Madalama kalde puhul suurem >200mm. Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole (kalle 1:6). Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadikattele >70mm. Parapeti ja fassaadi vahele peab jääma >30mm tuulutusvahe. Tuulutusvahest lume ja vihma vältimiseks tuleb kasutada tormiplekki. Liited Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga.
Esines ka varikatuseid, mille kandevõime oli ammendunud suure lumekoormuse tõttu ja olid muutunud elanikele ohtlikuks, vt. Joonis 2.20. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Teine, varikatusega seotud suurim probleem on nende kahjustav mõju välisseintele, vt. Joonis 2.21 ja Joonis 2.22, näiteks: varikatuselt valgub või pritsib vesi seinale; varikatusel olev lumi on vastu seina (katuse liiga väike kalle); puudub varikatuse kattepleki ülespööre seinale (min. 30 cm (vt. katuselt seinale pritsinud vee tsoon (Joonis 2.22 ja Joonis 2.21), võib olla ka laudise taga). Joonis 2.22 ja Joonis 2.21 paremal toodud hoone sisenurka ehitatud varikatus on tüüpprobleem – sinna hoone nurka on väga raske projekteerida mingit mõistlikku varikatust, nii et vesi ei pritsiks emmale-kummale seinale või ei oleks juhitud trepile või keldrisissepääsu ette. Rääkimata sellest, et arhitektuurselt võiks see ju ka enam-vähem
annaabi.ee 
